Jõudsime täna Vietnami ja üllatusena avastasin, et Facebook siin blokitud!!! Nii et pean tavapärase info edastamise kanali asemel blogi kasutama:).
Viimased kaks päeva on väga seiklusterikkad olnud.
Kambodžas Sihanoukville´is ostsime pileti Vietnami piirile. Tüüp üritas meid miskipärast Phnom Penhi (Kambodža pealinn) bussi peale panna. Ütlesime, et ei, me tahame Vietnami piirile. Ütles, et jäime oma bussist maha, sest ta arvas, et me PP-i sõidame. Meid pandi tuk-tuki peale ja öeldi, et me buss ootab meid kusagil. Saimegi bussi peale.
Peale 2h sõitmist hakkas tekkima kahtlus, et me ei liigu õiges suunas. Peatuse ajal vaatasime bussi silti ka, aga me polnud kindlad, mis kohanimi meil peaks olema. Vaatasime Lonely Planetist kaarti ja olimegi teel vales suunas! Vietnami piiri asemel jõudsime Tai piirile!!!
Kuidas juhtus, et meile Vietnami piiri asemel Tai piirile pilet müüdi on täielik mõistatus, sest rääkisime kogu aeg Vietnamist ja mainisime Vietnami kohanimesid, sh pealinna!
Täna asusime siis uuesti Vietnami poole teele. Minibuss pidi väljuma kl 9.30, aga kui me kell 8.10 hotellist (külalistemaja) väljusime, et hommikust sööma minna, oli tuk-tuki juht meid juba ootamas ja ütles, et buss väljub 30min pärast ja viis meid hommikust sööma. Minibuss oli juba kohalike täis, aga mahtusime meie bussi ja võeti veel mitmest kohast mitu inimest bussi peale!!! Maksimaalselt oli bussis 17-18 inimest!
Juhi kõrval oli ainult üks iste, aga sinna mahus vabalt kaks meest istuma. Juhi istme taga ja meie istme ees oli pink, kuhu mahtus veel kolm inimest. Meie istusime kahekesi kaheinimese istmel, aga me kõrval ühe inimese istmel istus muidugi kaks meest. Meie taga,, 3in istmel 4 naist ja väike poiss... Ja tagumises reas mu teada kolm meest.
Bussisõit ise oli kiire ja tehti ainult mõned peatused (nt oli mõnedel vaja osta värsket liha ja tuldi bussi lehmakoivaga jne). Mingi hetk tõsteti meid bussist välja, et edasi piirile sõidame mootorratastega. Naine, kellelt me pileti olime ostnud Vietnami linna Ha Tieni (25USD) maksis motokajuhtidele ja ütles veel üle, et meie eest on makstud.
Mu suur kott pandi juhi ette (kus tihti väikesed lapsed istuvad) ja asusime teele. Varsti tegime korraks peatuse, sest mulle anti kiiver. Kiiver tundub siin kohustuslik olema. Minu jaoks oli muidugi kiiver liiga väike ja tegi haiget. Pea valutab siiani. Tee oli väga tolmune (kruusatee) ja suhteliselt künklik. Mingi hetk tuli üks mees motokaga vastu ja sõitis mingi aeg me kõrval ja rääkis minu juhiga juttu. Siis ootamatult jäädi seisma ja öeldi, et piirilt Ha Tieni viimise eest peame 3 dollarit lisaks maksma. Üritasin seletada, et naisterahvas maksis me eest kõik ära ja et me talle tasusime Ha Tienini... miski ei aidanud, mis meil muud üle jäi keset eikellegimaad... ütlesin, et mis meil muud üle jääb, kui 3 doltsi maksta.
Enne kui edasi liikusime, tõsteti Rachael miskipärast selle mehe motikale, kes meie kõrval oli sõitnud. Teine motikas sõitis tagasi (talle maksis see motikajuht, kellele naine oli maksnud). Piiri ületamine läks ladusalt, aga seejärel selgus, et minu motikajuht oli ka vahetunud miskipärast. Samas ta rääkis inglise keelt. Selgitas, et täna enam laeva Phu Quoci saarele ei lähe, aga me peaksime sõitma piletit ostma, et homseks pilet olemas oleks, sest vahest on laev täis. Praegu palju turiste.
Käisime kõigepealt veel ATM-ist läbi (võtsin välja 3 miljonit!!!) ja siis piletit ostma. Motikajuht oli väga sõbralik ja jutukas, seletas mis siin ja mis seal on. Kohale jõudes selgus, et piletiputka oli kinni juba, aga müügimees oli veel olemas ja ütles, et tal on väga kahju, aga järgmised kolm päeva on laev välja müüdud!!!
Küsisin, et kas mingit muud laeva ei ole, ütles, et on, aga teisest linnast Rach Giast, aga linn ei ole kaugel. Kui kohe minibussi peale minna, siis ilmselt jõuame viimase kella 18se laeva peale. Aga kui ei jõua viimase laeva peale, siis järgmisel hommikul kohe vara saame ikka Phu Quoc saarele minna.
Miskipärast selgus, et Rachaeli motikajuht peab Kambodžasse tagasi minema (väideti, et kuna ta motikal Kambodža numbrimärk) nii, et toimus taas kord motikajuhi vahetus. Ühtegi motikajuhti polnud näha nii, et laevapileti müügimees pakkus, et kuna tal putka suletud, siis võib ta ise Rachaeli motikajuht olla.
Kihutasime päris kaua, kuni jõudsime mingisse kohta, kus pidime bussi väidetavalt 10min ootama. Tüübid olid väga sõbralikud, seletasid kuhu Vietnamis minna jne. Mingi hetk minu motikajuht ütles, et ta sõber Kambodža motikajuht helistas, et Rachael ei maksnud talle piisavalt! Vaidlesin vastu, sest Rachael oli talle 3 USD maksnud ning mina enda juhile 5USD, sest pidime 2 doltsi lisaks maksma bussi peale viimise eest. Müügimees ütles, et tegemist arusaamatusega, et me maksime õigesti ja et probleem tekkis sellest, et Kambodža motikajuht ei oska piisavalt inglise keelt.
Olime just Pepsid ostnud, kui korraga saabus buss. Miskipärast oli megakiire bussi peale minekuga, kiirustati muudkui takka, et tuleb praktiliselt hüpata bussi peale. Bussijuht oli vilksti me kõrval ja nõudis bussipileti raha. Mul polnud aimugi palju ta küsis ja maksin ära me mõlema eest (sest Rachaelil on Mastercard ja ta ei saanud ATMist raha välja võtta). Hüppasime bussi, kotid olid juba peale pandud.
Varsti hakkasin arvutama, et palju ma siis maksin pileti eest. Lisaks mõtlesin, et veider, kõik teised, kes bussi peale tulid, maksid pileti eest bussis. Arvutasin ja arvutasin ja sain shoki, sest olime maksnud kumbki 30USD pileti eest!!! 30 dollari eest saab siinkandis väga kaugele reisida... me sõitsime ainult 80km kaugusele!!!
Ilmselgelt oli tegemist pettusega, aga ma ei teadnud isegi, kellele ma maksin! Bussist maha tulles selgus, et nad olid lisaks valetanud, et bussist maha minnes on 410m kaugusel sadam. Motikajuht väitis, et 4km! Mis meil muud üle jäi, kui sõitsime motikaga hotelli (hinna kauplesime pool alla!), kust ostsime homme hommikuks laevapileti ja saime toa 8USD-i eest.
Täiesti shokis siiani, kuidas meid peteti! Tundub, et pettusega puutub kõige tihedamini kokku piiri ületades, kasutatakse ära, et uuel maal uue rahaga ei tunne turist end veel kindlalt... Laosest Kambodžasse minnes väideti meile, et buss Ratanakirisse, kuhu me minna tahtsime, ei sõida ja mis meil muud üle jäi, kui uus pilet hoopis teise sihtkohta osta!!!!:@:@:@
Homme siis loodame lõpuks Phu Quoc saarele jõuda. Ja et see oleks siis paradiisisaar ka!!! 3ndat päeva üritame sinna minna!!!
Peale 2h sõitmist hakkas tekkima kahtlus, et me ei liigu õiges suunas. Peatuse ajal vaatasime bussi silti ka, aga me polnud kindlad, mis kohanimi meil peaks olema. Vaatasime Lonely Planetist kaarti ja olimegi teel vales suunas! Vietnami piiri asemel jõudsime Tai piirile!!!
Kuidas juhtus, et meile Vietnami piiri asemel Tai piirile pilet müüdi on täielik mõistatus, sest rääkisime kogu aeg Vietnamist ja mainisime Vietnami kohanimesid, sh pealinna!
Täna asusime siis uuesti Vietnami poole teele. Minibuss pidi väljuma kl 9.30, aga kui me kell 8.10 hotellist (külalistemaja) väljusime, et hommikust sööma minna, oli tuk-tuki juht meid juba ootamas ja ütles, et buss väljub 30min pärast ja viis meid hommikust sööma. Minibuss oli juba kohalike täis, aga mahtusime meie bussi ja võeti veel mitmest kohast mitu inimest bussi peale!!! Maksimaalselt oli bussis 17-18 inimest!
Juhi kõrval oli ainult üks iste, aga sinna mahus vabalt kaks meest istuma. Juhi istme taga ja meie istme ees oli pink, kuhu mahtus veel kolm inimest. Meie istusime kahekesi kaheinimese istmel, aga me kõrval ühe inimese istmel istus muidugi kaks meest. Meie taga,, 3in istmel 4 naist ja väike poiss... Ja tagumises reas mu teada kolm meest.
Bussisõit ise oli kiire ja tehti ainult mõned peatused (nt oli mõnedel vaja osta värsket liha ja tuldi bussi lehmakoivaga jne). Mingi hetk tõsteti meid bussist välja, et edasi piirile sõidame mootorratastega. Naine, kellelt me pileti olime ostnud Vietnami linna Ha Tieni (25USD) maksis motokajuhtidele ja ütles veel üle, et meie eest on makstud.
Mu suur kott pandi juhi ette (kus tihti väikesed lapsed istuvad) ja asusime teele. Varsti tegime korraks peatuse, sest mulle anti kiiver. Kiiver tundub siin kohustuslik olema. Minu jaoks oli muidugi kiiver liiga väike ja tegi haiget. Pea valutab siiani. Tee oli väga tolmune (kruusatee) ja suhteliselt künklik. Mingi hetk tuli üks mees motokaga vastu ja sõitis mingi aeg me kõrval ja rääkis minu juhiga juttu. Siis ootamatult jäädi seisma ja öeldi, et piirilt Ha Tieni viimise eest peame 3 dollarit lisaks maksma. Üritasin seletada, et naisterahvas maksis me eest kõik ära ja et me talle tasusime Ha Tienini... miski ei aidanud, mis meil muud üle jäi keset eikellegimaad... ütlesin, et mis meil muud üle jääb, kui 3 doltsi maksta.
Enne kui edasi liikusime, tõsteti Rachael miskipärast selle mehe motikale, kes meie kõrval oli sõitnud. Teine motikas sõitis tagasi (talle maksis see motikajuht, kellele naine oli maksnud). Piiri ületamine läks ladusalt, aga seejärel selgus, et minu motikajuht oli ka vahetunud miskipärast. Samas ta rääkis inglise keelt. Selgitas, et täna enam laeva Phu Quoci saarele ei lähe, aga me peaksime sõitma piletit ostma, et homseks pilet olemas oleks, sest vahest on laev täis. Praegu palju turiste.
Käisime kõigepealt veel ATM-ist läbi (võtsin välja 3 miljonit!!!) ja siis piletit ostma. Motikajuht oli väga sõbralik ja jutukas, seletas mis siin ja mis seal on. Kohale jõudes selgus, et piletiputka oli kinni juba, aga müügimees oli veel olemas ja ütles, et tal on väga kahju, aga järgmised kolm päeva on laev välja müüdud!!!
Küsisin, et kas mingit muud laeva ei ole, ütles, et on, aga teisest linnast Rach Giast, aga linn ei ole kaugel. Kui kohe minibussi peale minna, siis ilmselt jõuame viimase kella 18se laeva peale. Aga kui ei jõua viimase laeva peale, siis järgmisel hommikul kohe vara saame ikka Phu Quoc saarele minna.
Miskipärast selgus, et Rachaeli motikajuht peab Kambodžasse tagasi minema (väideti, et kuna ta motikal Kambodža numbrimärk) nii, et toimus taas kord motikajuhi vahetus. Ühtegi motikajuhti polnud näha nii, et laevapileti müügimees pakkus, et kuna tal putka suletud, siis võib ta ise Rachaeli motikajuht olla.
Kihutasime päris kaua, kuni jõudsime mingisse kohta, kus pidime bussi väidetavalt 10min ootama. Tüübid olid väga sõbralikud, seletasid kuhu Vietnamis minna jne. Mingi hetk minu motikajuht ütles, et ta sõber Kambodža motikajuht helistas, et Rachael ei maksnud talle piisavalt! Vaidlesin vastu, sest Rachael oli talle 3 USD maksnud ning mina enda juhile 5USD, sest pidime 2 doltsi lisaks maksma bussi peale viimise eest. Müügimees ütles, et tegemist arusaamatusega, et me maksime õigesti ja et probleem tekkis sellest, et Kambodža motikajuht ei oska piisavalt inglise keelt.
Olime just Pepsid ostnud, kui korraga saabus buss. Miskipärast oli megakiire bussi peale minekuga, kiirustati muudkui takka, et tuleb praktiliselt hüpata bussi peale. Bussijuht oli vilksti me kõrval ja nõudis bussipileti raha. Mul polnud aimugi palju ta küsis ja maksin ära me mõlema eest (sest Rachaelil on Mastercard ja ta ei saanud ATMist raha välja võtta). Hüppasime bussi, kotid olid juba peale pandud.
Varsti hakkasin arvutama, et palju ma siis maksin pileti eest. Lisaks mõtlesin, et veider, kõik teised, kes bussi peale tulid, maksid pileti eest bussis. Arvutasin ja arvutasin ja sain shoki, sest olime maksnud kumbki 30USD pileti eest!!! 30 dollari eest saab siinkandis väga kaugele reisida... me sõitsime ainult 80km kaugusele!!!
Ilmselgelt oli tegemist pettusega, aga ma ei teadnud isegi, kellele ma maksin! Bussist maha tulles selgus, et nad olid lisaks valetanud, et bussist maha minnes on 410m kaugusel sadam. Motikajuht väitis, et 4km! Mis meil muud üle jäi, kui sõitsime motikaga hotelli (hinna kauplesime pool alla!), kust ostsime homme hommikuks laevapileti ja saime toa 8USD-i eest.
Täiesti shokis siiani, kuidas meid peteti! Tundub, et pettusega puutub kõige tihedamini kokku piiri ületades, kasutatakse ära, et uuel maal uue rahaga ei tunne turist end veel kindlalt... Laosest Kambodžasse minnes väideti meile, et buss Ratanakirisse, kuhu me minna tahtsime, ei sõida ja mis meil muud üle jäi, kui uus pilet hoopis teise sihtkohta osta!!!!:@:@:@
Homme siis loodame lõpuks Phu Quoc saarele jõuda. Ja et see oleks siis paradiisisaar ka!!! 3ndat päeva üritame sinna minna!!!
No mulle sobib, et facebook blokitud on! Kirjuta aga blogi! Aga samas naljakas, et toas wifi on? Oleks arvanud, et internetiga on üldse kehvad lood. No loodame, et jöuate homme sinna oma saarele! Kallid
ReplyDeleteJõudsime kohale!!! Homme liigume juba edasi (eile jõudsime siia)... kallid!
ReplyDelete