Ei oskagi öelda, miks kirjutamine on kogu aeg edasi lükkunud.... alati on miski muu olnud tähtsam, mida vaja teha.
Kokkuvõtvalt vahepealsest ajast – pruunimistöö leidmine osutus üle ootuste keeruliseks, aga lõpuks õnnestus saada tööle otse viinamarjaistandusse, mitte vahendusbüroo kaudu. Kahjuks oleme aga töötanud vähem kui lootsime, sest ilma tõttu on mitu päeva meil töötamata jäänud. Samas tekitab meis segadust see, et teised kõik sama ilmaga töötavad (kuigi vahest on neil siis lühem päev olnud), aga midagi pole teha.
Alguses tegime samas viinamarjaistanduses muid töid ning enne pruuninguga alustamist olid veel masinatega mingid probleemid nii, et alustasime pruuninguga hiljem, kui pidime. Masin käib enne kõik read läbi ja võtab suurema osa oksi ära, jättes järgi lühikesed oksad ja postiümbrusesse pikad oksad. Seejärel lõikame meie oksad parajalt lühikeseks ja osad täitsa ära (hekikääride sarnaste kääridega). Kokku oleme praeguseks pruuninud ainult kaks päeva, väike puhkus iseenesest kulus ära, sest kõik lihased olid haiged. Käsi rusikasse suruda ei saanud jne.
Töötame Bantry Bay Farmis, kus ise veini ei tehta, ainult kasvatatakse viinamarju teistele veini valmistamiseks, sh Moss Woodile. Töö leidsime tänu sellele, et Eughan, John ja Jonas sõitsid ringi ja küsisid viinamarjaistandustest tööd (meie töötasime samal ajal hostelis). Enamus kohtades olid kas töötajad olemas või kasutatakse vahendusfirma abi. Lõpuks õnnestus neil leida üks koht, kuhu läksime intervjuule ja kus näidati, kuidas pruunimine käib. Sinna me tööle ei saanud, tahtjaid oli rohkem, kui kohti. Kuskilt soovitati Bantry Bayst küsida ja meil vedas, sest ilmusime kohale esmaspäeva hommikul, kui manager oli just puhkuselt tagasi saabunud ja polnud veel jõudnud kedagi palgata. Võttis meid kohe tööle (järgmisest nädalast) ja ütles, et soovijaid on sel aastal tohutult palju.
Seni oleme töötanud tunnipalgaga, aga varsti kui pruunimine on selge, läheme üle tükipalgale. Enamus aega oleme kõik olnud suhteliselt sama kiirusega, aga teisel päeval näidati meile et hoopis teistmoodi tuleb pruunida, kui algul öeldi ja siis muutusid kiirusevahed korraga suuremaks. Viimane tund aega teisel päeval ma ei jaksanud ega viitsinud enam üldse teha ja siis ma olin tunduvalt aeglasem kui muidu. Aga üldiselt tundub pruunimine lihtsam, kui kartsin. Lihased on algul küll väga valusad ja peale pausi on eriti valus uuesti alustada. Esimesel korral ehmatasin täitsa ära ja oli tunne, et ei suuda ennast liigutada, aga kolm korda lõikad ja siis juba tundub peaaegu ok. Aga esimene hetk on küll nii valus! Peale teist pausi juba teadsin mida oodata....
Tööotsimisest veel. Vahendusfirmad on ikka kohutavad! Käisime Labour Solutionis ja Vinepoweris, mõlemas muudkui jooksutati meid. Labour´is oli üks naisterahvas eriti vastik ja ilmselgelt ei sallinud meid. Algul oli kogu aeg jutt, et liiga vara oleme tulnud ja peab veel ootama. Siis korraga olime juba hiljaks jäänud! Iiri poisid tulid ja said kohe tööle, meie läksime, siis oli veel vara. Eesti poisid tulid, said ka kohe tööle. Tormasime siis jälle Labourisse ja ütlesime, et mis toimub, eesti poisid said küll tööle. Siis öeldi, et nad teevad raskemat pruunimist ja naised selle töö peale ei sobi (tegelikult teevad tavalist pruunimist). Seejärel iiri poisid said jääda enda farmi edasi tööle ja ütlesid, et me saaksime nende kohad endale. Läksime koos Alaniga kontorisse (mina, Egne ja John) ja tibi viskas meid ukse taha, et nii need asjad ei käi ja üleüldse tema andis iiri poiste kohad juba ära, sest ta aimas, et nad jäävad oma farmi edasi tööle!!! Peale seda me muidugi enam Labourisse ei läinud ja mõtlesime tõsiselt, et kirjutame kaebuse, aga loomulikult pole viitsinud seda teha. Aga oleme levitanud infot Labouri halva suhtumise kohta. Kieran ütles õigesti, et hosteli administraatoritena saame seda infot mõjusalt kasutada, sest meie käest tihti küsitakse infot.
Vinepoweris jätkuvalt öeldi, et tulge järgmisel nädalal uuesti ja siis järgmisel jne, õnneks saime vahepeal viinamarjaistandusse tööle. Aga mingi hetk öeldi Sophie´le, et nad tüdrukuid ei võta tööle!!! Ja seda öeldi peale mitu nädalat jooksutamist! See et tüdrukuid ei taheta pruunima oli meile täielik üllatus, sest kunagi varem polnud keegi seda maininud ja Lida nt pruunib ja on alati rääkinud, et sellega teenib rohkem. Vinepoweris öeldi viinamarja korjamise hooaja lõpus, et järgmine töö on pruunimine. Siis ei mainitud midagi, et aga teil pole mõtet sellele loota, sest ainult mehed kõlbavad... Sophie´l õnnestus lõpuks ootamatult Vinepoweri kaudu tööle saada, aga lisaks temale on veel ainult 1 tüdruk...
Lisaks asendame pühapäeviti Kireanit hosteli administratsioonis.
Vaba aega on päris palju olnud ja seda on täitnud mitmed mitmed filmid (arvatavasti ma pole elus nii palju filme kokku vaadanud, kui nüüd siin viimase paari kuuga) ja raamatud:). Mõned kaardimängud ja jalutuskäigud. Mõned sõidud Busseltoni ja niisama winery´tesse... Reedeti pidutseme (nagu ka piltidelt näha).
Vahepeal on meie hostelisse lisandunud kaks eestlast – Argo ja Ahto (keda eespool mainisin seoses sellega, et nad said kohe Labouri kaudu tööd). Korraks ööbisid veel kaks eestlast Avo ja Helen, aga nemad ei leidnud Margaretis tööd ja olid siin ainult korraks.
Pruuning peaks kestma umbes septembri lõpuni, aga siin kunagi ei tea, mis lõpuks selgub:). Igatahes tuleb selle aja jooksul raha koguda, et lõpuks ometi Margaretist edasi liikuda! See saab kurb olema, aga tahaks ikka Austraaliat ka näha:). Mitte ainult väikest edelanurgakest...
Kokkuvõtvalt vahepealsest ajast – pruunimistöö leidmine osutus üle ootuste keeruliseks, aga lõpuks õnnestus saada tööle otse viinamarjaistandusse, mitte vahendusbüroo kaudu. Kahjuks oleme aga töötanud vähem kui lootsime, sest ilma tõttu on mitu päeva meil töötamata jäänud. Samas tekitab meis segadust see, et teised kõik sama ilmaga töötavad (kuigi vahest on neil siis lühem päev olnud), aga midagi pole teha.
Alguses tegime samas viinamarjaistanduses muid töid ning enne pruuninguga alustamist olid veel masinatega mingid probleemid nii, et alustasime pruuninguga hiljem, kui pidime. Masin käib enne kõik read läbi ja võtab suurema osa oksi ära, jättes järgi lühikesed oksad ja postiümbrusesse pikad oksad. Seejärel lõikame meie oksad parajalt lühikeseks ja osad täitsa ära (hekikääride sarnaste kääridega). Kokku oleme praeguseks pruuninud ainult kaks päeva, väike puhkus iseenesest kulus ära, sest kõik lihased olid haiged. Käsi rusikasse suruda ei saanud jne.
Töötame Bantry Bay Farmis, kus ise veini ei tehta, ainult kasvatatakse viinamarju teistele veini valmistamiseks, sh Moss Woodile. Töö leidsime tänu sellele, et Eughan, John ja Jonas sõitsid ringi ja küsisid viinamarjaistandustest tööd (meie töötasime samal ajal hostelis). Enamus kohtades olid kas töötajad olemas või kasutatakse vahendusfirma abi. Lõpuks õnnestus neil leida üks koht, kuhu läksime intervjuule ja kus näidati, kuidas pruunimine käib. Sinna me tööle ei saanud, tahtjaid oli rohkem, kui kohti. Kuskilt soovitati Bantry Bayst küsida ja meil vedas, sest ilmusime kohale esmaspäeva hommikul, kui manager oli just puhkuselt tagasi saabunud ja polnud veel jõudnud kedagi palgata. Võttis meid kohe tööle (järgmisest nädalast) ja ütles, et soovijaid on sel aastal tohutult palju.
Seni oleme töötanud tunnipalgaga, aga varsti kui pruunimine on selge, läheme üle tükipalgale. Enamus aega oleme kõik olnud suhteliselt sama kiirusega, aga teisel päeval näidati meile et hoopis teistmoodi tuleb pruunida, kui algul öeldi ja siis muutusid kiirusevahed korraga suuremaks. Viimane tund aega teisel päeval ma ei jaksanud ega viitsinud enam üldse teha ja siis ma olin tunduvalt aeglasem kui muidu. Aga üldiselt tundub pruunimine lihtsam, kui kartsin. Lihased on algul küll väga valusad ja peale pausi on eriti valus uuesti alustada. Esimesel korral ehmatasin täitsa ära ja oli tunne, et ei suuda ennast liigutada, aga kolm korda lõikad ja siis juba tundub peaaegu ok. Aga esimene hetk on küll nii valus! Peale teist pausi juba teadsin mida oodata....
Tööotsimisest veel. Vahendusfirmad on ikka kohutavad! Käisime Labour Solutionis ja Vinepoweris, mõlemas muudkui jooksutati meid. Labour´is oli üks naisterahvas eriti vastik ja ilmselgelt ei sallinud meid. Algul oli kogu aeg jutt, et liiga vara oleme tulnud ja peab veel ootama. Siis korraga olime juba hiljaks jäänud! Iiri poisid tulid ja said kohe tööle, meie läksime, siis oli veel vara. Eesti poisid tulid, said ka kohe tööle. Tormasime siis jälle Labourisse ja ütlesime, et mis toimub, eesti poisid said küll tööle. Siis öeldi, et nad teevad raskemat pruunimist ja naised selle töö peale ei sobi (tegelikult teevad tavalist pruunimist). Seejärel iiri poisid said jääda enda farmi edasi tööle ja ütlesid, et me saaksime nende kohad endale. Läksime koos Alaniga kontorisse (mina, Egne ja John) ja tibi viskas meid ukse taha, et nii need asjad ei käi ja üleüldse tema andis iiri poiste kohad juba ära, sest ta aimas, et nad jäävad oma farmi edasi tööle!!! Peale seda me muidugi enam Labourisse ei läinud ja mõtlesime tõsiselt, et kirjutame kaebuse, aga loomulikult pole viitsinud seda teha. Aga oleme levitanud infot Labouri halva suhtumise kohta. Kieran ütles õigesti, et hosteli administraatoritena saame seda infot mõjusalt kasutada, sest meie käest tihti küsitakse infot.
Vinepoweris jätkuvalt öeldi, et tulge järgmisel nädalal uuesti ja siis järgmisel jne, õnneks saime vahepeal viinamarjaistandusse tööle. Aga mingi hetk öeldi Sophie´le, et nad tüdrukuid ei võta tööle!!! Ja seda öeldi peale mitu nädalat jooksutamist! See et tüdrukuid ei taheta pruunima oli meile täielik üllatus, sest kunagi varem polnud keegi seda maininud ja Lida nt pruunib ja on alati rääkinud, et sellega teenib rohkem. Vinepoweris öeldi viinamarja korjamise hooaja lõpus, et järgmine töö on pruunimine. Siis ei mainitud midagi, et aga teil pole mõtet sellele loota, sest ainult mehed kõlbavad... Sophie´l õnnestus lõpuks ootamatult Vinepoweri kaudu tööle saada, aga lisaks temale on veel ainult 1 tüdruk...
Lisaks asendame pühapäeviti Kireanit hosteli administratsioonis.
Vaba aega on päris palju olnud ja seda on täitnud mitmed mitmed filmid (arvatavasti ma pole elus nii palju filme kokku vaadanud, kui nüüd siin viimase paari kuuga) ja raamatud:). Mõned kaardimängud ja jalutuskäigud. Mõned sõidud Busseltoni ja niisama winery´tesse... Reedeti pidutseme (nagu ka piltidelt näha).
Vahepeal on meie hostelisse lisandunud kaks eestlast – Argo ja Ahto (keda eespool mainisin seoses sellega, et nad said kohe Labouri kaudu tööd). Korraks ööbisid veel kaks eestlast Avo ja Helen, aga nemad ei leidnud Margaretis tööd ja olid siin ainult korraks.
Pruuning peaks kestma umbes septembri lõpuni, aga siin kunagi ei tea, mis lõpuks selgub:). Igatahes tuleb selle aja jooksul raha koguda, et lõpuks ometi Margaretist edasi liikuda! See saab kurb olema, aga tahaks ikka Austraaliat ka näha:). Mitte ainult väikest edelanurgakest...
Ootan juba Piretit ja Margust!
