Out of Office

Tegelikult tahtsin ma magama minna... aga see raamat on mind juba mitu päeva (vist üle nädala juba) nii häirinud. Sellest mul tekkiski tahtmine blogisse kirjutada...

On raamatuid, mis tekitavad tugevaid emotsioone. Eks kõik ju sõltub lugejast. Ootustest. Ettekujutusest, milline see raamat võiks olla...

Suurimad pettumused on mulle, vähemalt viimasel ajal, olnud raamatud, millede teema mind ennast lähedalt puudutab. Kõigepealt oli mu esimeseks raamatuks, mille ostmist ma tõsiselt kahetsesin, raamat "Austraalia - Down Under" (http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/austraalia_-_down_under/51543). Varem polnud minuga sellist asja kunagi juhtunud, et ma raamatu ostmist kahetseks. Ma ei osta ju raamatuid suvaliselt.

Kõige tipuks oli see mõttetult kallis raamat ka. Ma ei teagi miks. Aga ma ostsin selle, sest ma olin ise kohe-kohe Austraaliasse minemas. Omast arust ma ei oodanudki sellest raamatust midagi erilist, lihtsalt seda mida lubati - kahe Eesti tüdruku aastat working holiday viisaga Austraalias. Nende töötamisest/reisimisest Austraalias sain ma teada aga minimaalselt, vajalikku infot selle kohta, mis ootab ees working holiday viisaga Austraaliasse minejat sai sealt samuti väga vähe. Hoopis fakte oli sinna kopeeritud, polegi tähtsust kas mõnest entsüklopeediast või otse wikipeediast... fakte Austraalia kohta ma olen ise ka võimeline internetist surfama...

Enne kui ma olin jõudnud oma sõpru hoiatada, olid nemadki selle raamatu ostnud ja selles samamoodi täielikult pettunud...

Ja nüüd oli pettumuseks "Out of Office". Vähemalt seda viga ma seekord ei teinud, et oleks ise selle raamatu ostnud:).

Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas sellise super ideega raamat saab nii kehv olla???

Raamat koosneb sajast erinevast killust, mis kuidagi kokku ei haaku. Tuhat korda korratakse, kuidas kõik tahaks tegelikult ära ja kuidas tekkis soov ära ja miks ongi normaalne nii tunda jne jne jne. Kordamine ongi kindlasti tarkuse ema, aga kaua võib sama mõtet veidikene erinevas sõnastuses lugeda?

Kogu aeg oli jutt sellest, kuidas peategelane tuleb töölt ära ja ei tööta terve suve ja siis sügisel vaatab, mis edasi saab. Ja siis ta töötab terve suve ju! OK, ei tööta kontoris. Aga seda oleks võinud siis täpsustada, et tuleb kontoritöölt ära, et erinevaid asju, sh töid proovida.

Ja mis värk oli nende Malaisia reisidega? Saan aru, et neid oli kaks, üks emaga, teine emata. Mingeid katkeid oli ka, kus käidi. Aga mis asja mõte oli? Tore, et inimene on Malaisias käinud, aga oleks võinud ikka selgitada, kas autor jõudis seal lõplikult selgusele, et tahab muutust või mis talle need reisid Malaisiasse andsid?

Siis korraga on autor teel Austraaliasse. Ei mingit selgitust, kuidas selline otsus ja mõte siis tekkis. Enne oli pidevalt juttu, et ta Eestist kohe kindlasti ära ei taha... ja siis on teel maakera kuklapoolele!

Austraalia on taas kord väike killuke, mille tähtsusest autorile selgust ei saa. Mida sealt juurde saadi või mis mõttemaailmas muutus...

Ja siis ollakse lõpuks maal talus. Täitubki helesinine unistus, mis juba raamatu alguses põhiline eesmärk oli, kui töölt ära tulla (st kontoritöölt siis). Aga ka seal ei ole nagu hetkegi, mil ta ei töötaks. Ikka on mingi töö kogu aeg olemas. Minule tekitab see tunde, et raamatu idee on, et toimub suur muutus, loobumine mugavusest, turvatundest... aga tegelikult ei teki ju hetkekski olukorda, kus mitte mingit tööd ja sissetulekut ei ole. Maal olles on lisaks artiklite kirjutamisele ette teada juba mingi kursuse läbi viimine...

Oleks nagu eneseleidmise lugu, aga kuidagi ei saa sellele teekonnale pihta... olen ennegi taolisi raamatuid lugenud, nii segadust tekitavad ja mõttetut pole õnneks ette sattunud.

Nagu oleks ja ei oleks ka.

Mul on kahju, et ma ei suuda raamatuid lõike ja lehekülgi vahele jättes lugeda. Nüüd vaatasin muudkui leheküljenumbreid, et kui palju veel. Samas muudkui ootasin, et millal siis põnevaks läheb ja millal midagi olulist juhtub... Õnneks raamat saigi läbi. Põnevaks ei läinudki.

P.S Eraldi tahaks mainida sukeldumiskursustele pühendatud mõnda lehekülge. Seal ma tõesti iga sõna ei lugenud, sest see oli täpselt sukeldusmiskursusi läbiviivatelt firmadelt saadav info, mida iga huviline ise ka on võimeline leidma. Kas hetkeks tahtis see raamat veel õpik ka olla?

Kokkuvõttes, raamatu sisu võiks ikka raamatu ideele/reklaamile ka vastata. Muidu võib-olla tegemist eksitava reklaamiga:).

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Kolmas raamat, milles ma sarnastel põhjustel (eriti nagu Austraalia raamatu puhul) pettusin, oli "Minu Austraalia". Üks väga vähestest "Minu-sarja" raamatutest, milles ma pettunud olen. Aga seda ma lugesin liiga ammu, et selle kohta pikemat arvamust kirjutada:).

minu sõber Kindle

Eelmisel sünnipäeval sain endale uue sõbra - Kindle´i. Kindle on asendamatu, eriti reisides. Mina lihtsalt ei saa raamatuta ja siis oli kogu aeg üks häda, et ei saa ju raamatuid kaasa tirida. Mul on ju heade raamatute omamisvajadus ka, ma ei saa jätta head raamatut hostelisse maha, nagu paljud reisijad teavad, vaid need peavad ikka mu riiulisse lõpuks jõudma...

Nii ma siis reisisingi eelmisteks jõuludeks koju kott raamatuid täis! Olin Austraalias avastanud Harry Potteri raamatud. 2dollari eest ostsin HP viimase raamatu, mis oli esimene, mida mina lugesin! mõtlesin, et 2 dollari eest võiks ju küll uurida, milles selle raamatu fenomen seisneb. Ja oligi superlahe raamat! Sel aastal tekkis mul suur tahtmine uuesti neid lugeda, aga raamatud olid ju mul Hiiumaale toimetatud ja kahjuks digiraamatuna neid veel pole/polnud... jäid uuesti üle lugemata.

See-eest aga said paljud uued huvitavad raamatud loetud. Minu lemmikute alajaotuse all on sellised raamatud (neist Barrack Obama ja John Dos Passos on veel lugemata):

Nagu esimeselt pildilt näha on üks mu lemmikraamat Tony Blairi autobiograafia, teine lemmik on Nelson Mandela autobiograafia, mille ma ostsin paberraamatuna ka Taist. Ei suutnud lihtsalt kiusatusele vastu panna. Nii soodne hind oli ja ma olen seda alati oma raamaturiiulisse tahtnud!

See ongi Kindle´i puhul kõige raskem, et mulle ju meeldivad ikka raamatud füüsiliselt ka ja raamaturiiulis... aga eks reisil oleks tegi harjumise lihtsamaks ja see ka, et mu raamaturiiulid on ju Tallinnas, kaugel ära:).

Nelson Mandela raamat on Hiiumaal. Läbi lugesin Aasia reisil, nii hea raamat oli!

Kindle´it ma tagasijõudes polegi lugenud, sest eesti keelseid raamatuid loen ma endiselt paberil. Eesti e-raamatuid kahjuks täiesti mõistetamatutel põhjustel Kindle´iga lugeda ei saa. Kahju, aga eks ise teavad, mul jäävad ostmata:), muidu mul oleks ilmselt "Minu Eesti 2" loetud, nüüd pean ootama... a ehk kunagi jõuavad Eesti raamatud ka Kindle´isse.

ps Kindle´i puhul on kõigele lisaks super see, et saab Amazonist alla laadida tasuta näidiseid! Need pole sugugi väga lühikesed ja peaks ülevaate saama küll, kas tahaks seda raamatut lugeda või mitte. Huvitav, kas ma siis "Eat, Pray, Love"´i puhul näidist ei lugenudki... sest selle raamatu puhul ma pole esimesest peatükist veel kaugemale saanud... aga võib-olla polnud sobiv aeg selle raamatu lugemiseks:). Üritan teinekord jälle.

Reisimised praeguseks reisitud...

loodetavasti mitte kauaks!:)

ega kui reisipisik on sees, siis sellest lahti vist enam küll ei saa!

aga no ma olen vähemalt ju välismaal praegugi:) ja loodan kohe asuda rootsi keelt õppima. Üht-teist erinevat olen siin juba märganud. Näiteks post pannakse siin korteriukse avausest sisse, mitte postkasti. Ma alati, kas ehmatan selle mürtsatuse peale või arvan, et keegi tuleb:). Üks kord oleksin peaaegu uksele vastu jooksnud, sest arvasin, et Monna tuleb... nii, et seepärast ma tavaliselt ei torma uksele vastu, äkki on kirjakandja hoopis!!! üldiselt tark ei torma ju ka:)

aa, Rootsiga seostub mul juba ammusest ajast ehk minu esimesest reisist Rootsi aastal 1995 naljakas ümmargune sai. Õigemini see polegi nagu tavaline sai meie mõistes, vaid meenutab välimuselt puri saia, maitselt ma aga seda millegagi võrrelda ei oska. Mu meelest nii erinev teistest saia taolistest asjadest. Kui esimene kord naiskirikuõpetaja kodus, kuhu meid 3kesi ööbima pandi, seda saia sõin, siis ma sellest vaimustuses ei olnud. Niivõrd erinev kõigest varem maitstust, samas mitte halb. Sellest ajast on see aga minu jaoks üks spetsiifiline rootsi maitse. Mingit erilist suppi saime seal ka, nagu mannasupi moodi, aga ega ma täpselt ei tea, mis see oli.

Nüüd aga hakkab see ümmargune sai mu lemmikuks saama. Täpsemalt on nii, et juustuga ma tahan seda ümmargust saia, vorstiga aga enamasti musta leiba (vahest siiski ka ümmargust saia). Peale rännakuid Eesti jõuludeks jõudes oli muidugi must leib ainus, mis käiku läks, ei mingit saia tükk aega (võib vist öelda, et enam-vähem kuni Rootsi tulekuni 2 nädalat tagasi). Aga nüüdseks on see suur musta leiva isu üle läinud. Austraalias ja Aasias olin sellest ju nii väga unistanud...

Talve ja lund ootasin ka siis natuke, aga nüüdseks ootan juba tükk aega kevadet:). Talv (valge lume ja päikesega, mida on viimasel ajal siin küll palju olnud) on ju tore ja ilus jah, aga miks ta NII kaua peab kestma? Ja mul algas ta alles 23ndal detsembril!!! Kuidas on võimalik üle elada talv, mis algab juba novembri alguses (ma loodan, et mitte oktoobris!!! ma ei mäleta, millal algas sel aastal, mäletan ainult, et kõik alati ütlesid, et lund jälle sajab!)??? Igatahes ma loodan, et märtsis algab kevad (täpsemalt ma ei tahagi teada, millal), talve olen näinud nüüd küllalt juba:)

Algul oli ikka eriti harjumatu, et nii palju riideid peab selga panema, kui õue tahad minna. Nii tüütu! Ja nii harjumatu jälle ringi käia nagu kubujuss!!! Ma ju alati külmakartlik olnud, nüüd peale Austraaliat seda enam, mul käib ikka mitu kihti riideid talvel, ükskõik mis kraadid väljas. Ja kui ikka väga külm on, siis ma kauaks õue küll ei jää:).

Tegelikult ma tulin siia blogisse pigem selleks, et kirjutada raamatutest. Olen siin natuke lugenud. Ja mulle endale nii meeldib teiste blogidest raamatute kohta lugeda. Ja mulle meeldib raamatute kohta kirjutada ka ja analüüsida on mulle ju alati meeldinud... ja nii ma mõtlesingi siis, et panen siia aeg-ajalt kirja, mis raamatuid ma olen lugenud ja mis mõtteid need minus on tekitanud. Aga eraldi postitusena tulevad need.