Vaheinfoks

Üritasin kirjutada Uluru matka kohta kommentaare, aga vahepealsetest seiklustest ei ole aega kirjutada ja pilte üles laadida. Millalgi hiljem....

Annan lihtsalt teada, et hetkel oleme Austraalia pealinnas Canberras, millega täna tutvusime. Homme sõidame Blue Mountains´itesse (Sinimäed). Edasi ei teagi, ilmselt sõidame kuskil Sydney ümbruses ringi, sest auto peame tagastama pühapäeval kl 14ks Sydneysse.

Reisida on niiiiiiiiiiiiiiii mõnus, kahju, et varsti jälle tööd otsima peab asuma:). Aga siiski rohkem kui nädal veel reisida!!! Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee

Kings Canyon

Kings Canyonis matk algas kohe südamerabanduse tõusuga. Tõus oli nime vääriline, kohe alustuseks on selline tõus ikka eriti raske. Hing tahtis kinni jääda, ega füüsiline töö võhma küll juurde ei anna. Tundub, et tugevamaks ma ka ei saa, ainult vigastusi on tekkinud:). Üles me igatahes saime ja enne 2 matkakaaslast, kelledest ühel oli hiljuti põlveoperatsioon ja teine paksukene... aga no vähemalt me ei olnud viimased!:)

Hiljem oli matk juba lihtsam, nii raskeid tõuse enam polnud ja musklid olid soojaks saanud:).

keegi hull vastaskaldalt loopis sealt kive alla. meie lihtsalt hõikusime ja saime teada et koreakad hüüavad sellistel puhkudel üksteisele jahhuuu, mis ei tähenda midagi:).

mul vist Bungle Bungle on juba kinnisidee, sest see pilt meenutab mulle ka Bungle Bungle´it:)

see pilt on esimesest õhtust. Ööbisime tähtede all swagides. Swagid on Austraalia leiutis, nende sisse kobitakse magamiskotiga, magamisalune on pehme ja swag on telgi asemel. Kuidagi paremini ma seda hetkel seletada ei oska. Mina esimest korda nägin seda Austraalias oma esimesel roadtripil, siin on swagid väga levinud ja mulle ka väga meeldis selles magada. Soe ja pehme ja hommikul lihtsalt rullid kokku:). Rattaga muidugi oleks raske tassida.

Õhtusöök oli lõkke ääres. Olime kamba peale ostnud pakiveini (siin kutsutakse seda kastiveiniks) ja giid Tom küpsetas meile kängurusaba. Ma ei oskagi öelda, mis maitsega on, sest mulle sattus küll nii kehva tükk, et sealt suurt midagi süüa ei olnud:). Känguruliha muidu mulle väga maitseb.

Esimesel õhtul natuke juba sõbruneti, aga peoks ei läinud, enamus läks suht vara magama. Matk oli seljataga (Kings kanjonis) ja järgmisel päeval pidi varakult ärkama, et Ulurut päikesetõusu ajal näha.

Uluru ja Kata Tjuta ning Kings Canyon kõik asuvad Alice Springsist u 500km kaugusel, nii et päris palju tuli meil bussis ka sõita. Esimesel päeval Tomil oli raskusi meie nimede meelde jätmisega (ta üritas muidugi kohe kõigi nimed korraga meelde jätta), ütlesin, et minu nime saab meelde jätta et Mariin nagu submarine (allveelaev). Olen seda oma nime selgitamisel siin tihti kasutanud (nagunii olen siin Mariin mitte Marin). Tom jättis selle meelde ja tutvustas mind kogu bussile Submarine´ina (nii jäin ka kohe kõigile meelde) ja lasi mulle Beatlesite "Yellow Submarine`i", mis kogu bussil tuju heaks tegi:).

Kata Tjuta

Kui Ulurut päikesetõusul pildistamas käisime, siis nägime ka Kata Tjutat! Kuigi Tom polnud Kata Tjuta kohta midagi öelnud, arvasin et tegemist on Kata Tjutaga ja tegin sellest pilti. Hiljem selgus, et oligi Kata Tjuta!

Kata Tjuta tähendab aborigeenide keeles "palju päid" ja nagu kõikide mägede jms puhul on neil oma muinasjutt (dreamtime story), kuidas need on tekkinud (ma täpselt ei mäleta, aga need on nende esivanemate pead, tarkade meeste omad:)).
Karu vaatepunkt ehk siin võib kohata karusid:D:D:D
ja selle kübara ma ostsin surfipoest spetsiaalselt Uluru jaoks, et päikese eest kaitseks! pikad varrukad (sõna õigekirja kontrollisin ÕS-ist! mina kirjutaks ühe r-iga) on seepärast, et mul käed olid juba eelmisel päeval natuke liiga palju päikest saanud.

see on meie giid Tom.

grupipilt

õppisime kividest värvi saama, et teha maalinguid, nagu aborigeenid tegid. samu värve kasutasid nad oma koopamaalingute tegemiseks.

Inglased kutsusid Kata Tjutat The Olga´s, alles hiljem hakati jälle aborigeenide nimetust kasutama. Inglise keelne nimetus Ulurule on Ayers Rock.

Ulurul

Alice Springsis võtsime 3päevase matka (maksis 250$ + 25$ rahvuspargi tasu) oma hosteli (Annie´s Place) kaudu. Firmaks Mulga`s Adventures, giidiks Tom, kes pärit Alice Springsist. Ta on maailmas natuke ringi rännanud ja kui raha otsa sai, siis tuli koju ema-isa juurde, et 6 kuud giidina raha teenida ja siis Lõuna-Ameerikasse rändama minna. Mingi aeg tagasi oli ta elanud aborigeenide kommuunis (community, ma ei tea kuidas seda paremini tõlkida) vabatahtlikuna (õpetas vist midagi) nii, et ta teadis meile üht-teist aborigeenidest rääkida, mh õpetas mõned aborigeeni sõnad. Neist on hetkel meeles veel "palja" mis tähendab "hästi", sest seda sõna pidime pidevalt Tomile hüüdma. Üldiselt ei hüüdnud meie grupp seda talle piisavalt aktiivselt, valjusti, rõõmsameelselt...., aga vahest ta jäi isegi rahule:). Lisaks oli ta väga aktiivne diskor ja laulja bussi roolis... vahest tundus see veidi ohtlik, vahest veidi väsitav, kuid üldiselt hoidis tuju hea ja aeg bussis möödus ruttu.

Grupipilt. Kokku oli meid 24 (koos Tomiga), kõik noored, va Carl Austriast, kes on Austraalias oma tütrel külas (tütar õpib Tasmaanias, enne talle külla minekut reisib Carl Aussis ringi). Grupis oli isegi austraallasi, muidu enamus välismaalased, kes reisivad/õpivad või töötavad Austraalias. Mõned olid väga toredad ja mõned väga nõmedad, nagu ikka, aga nalja sai ja tore oli.
Esimesel päeval me tegelikult matkasime Kings Canyonis, aga postitused tulevad mul piltide tõttu veidi vales reas:). Ulurut nägime esimest korda teise päeva päikesetõusul. Minu arvates päikesetõusul ei olegi Uluru midagi erilist, vaid seda peab kindlasti vaatama päikeseloojangul. Aga võib-olla on minu arvamus tingitud sellest, et mu fotokal on superhea päikeseloojangu võte:). Uluru on võimas! Seda kirjeldada on väga raske. Uluru on täpselt nii lahe, kui ma arvasin, aga kuna ootused olid suured, siis ka mitte midagi enamat, st ei üllatanud, vaid oligi nii super kui ma eeldasin.
See on loojangu pilt:)
Esimesel päeval niisiis Ulurut ei näinud, teisel päeval käisime päikesetõusu vaatamas, seejärel aga sõitsime matkama Kata Tjutasse (järgmises postituses pildid), mis meeldis mulle neist kolmest kohast kõige kõige rohkem! Kui Alice Springsi minna, siis tuleks kindlasti külastada neid kõiki kolme kohta ja kõik kolm olid super! Aga kõige rohkem meeldis mulle Kata Tjuta, seda ma kahtlustasin juba ette, sest nad on lihtsalt nii erinevad ja neid on palju ... mulle igatahes meenutasid Bungle Bungle rahvusparki, kuhu me Broome´is olles ei jõudnud, aga kuhu kindlasti ka tahan minna. Eks pildid räägivad enda eest.

Peale matkamist Kata Tjutal läksime aga vaatama Ulurut päikeseloojangul. See oli võimas vaatepilt! Värvidemäng:) Sellepärast ongi siin nii palju pilte Ulurust, et raske oli valida, mida üles panna ja mida mitte. Klõpsisin palju:).

päikeseloojangu pildid Uluru vastast:)

seda võtet tuli ju ka kasutada (seepia).

pimedaks läheb Austraalias väga kiiresti, ei olnud ka Alice Springs erandiks.

Viimasel ehk kolmandal päeval sai valida, kas ronida Ulurule või teha matk ümber Uluru. Meie otsustasime matka kasuks, sest aborigeenidele on Uluru väga püha paik (nt kõiki kohti ei tohi pildistada) ja nad paluvad inimestel mitte Uluru otsa ronida. Leian, et nende soovi tuleb austada ja seetõttu Uluru otsa jääb minu poolt ronimata. Osad meie grupist käisid ja ütlesid, et olid lahe. Eks igaüks ise otsustab, mina seda ei kahetse kohe kindlasti, et ei läinud.

Matk ümber Uluru oli ilus, aga meile anti natuke liiga vähe aega selle jaoks. Kuna ronimine võttis 2h aega, anti meile ka ainult 2h aega. Tegelikult on normaalne ja tavaline u 3h. Seetõttu pidime tormama, eriti lõpus. Pilte ikka tegime, aga rahulikust kõndimisest võis ainult unistada. See oligi Mulga tuuri ainus puudus, et suht kiire oli kogu aeg. Ega ei peagi uimerdama, aga nautimiseks on natuke ikka aega ka vaja.

Aga võib-olla mulle lihtsalt ei sobi grupiekskursioonid, mistõttu ma tavaliselt ka neis ei osale:). Samas on hea, kui vahel giid räägib ja ei pea ise kõike uurima (kuigi ma olulisemaid asju muidugi olin lugenud:)) ja saab tuttavaks paljude uute inimestega.

ps Uluru otsa ronimine on ohtlik ka, mitmed inimesed on surma saanud. Halva ilmaga on ronimine keelatud.

koopamaalid

pildid Uluru ümber matkamisest

peaaegu nagu Wave Rock Lääne-Austraalias

väike veeauguke oli ka Uluru külje all:) uskumatu, et kõrbes:)

ja nüüd mul õnnestus kommentaarid siit postituse alt kaotada, palun vabandust!!!

Melbourne on väga lahe!

Nagu ikka Austraalia linnades, on ka Melbourne`is hiinalinn.

Melbourne´is on lahedad tänavavalgustid.

mõned tänavad Melbourne´is tuletavad mulle meelde San Franciscot, mitte et ma seal käinud oleks:)

see vanaaegne tramm on tasuta vaatamisväärsustega tutvumise tramm, mõeldud turistidele, aga kasutavad seda vist ka kohalikud, sest tramm oli pungil inimesi täis. Sõitsime ainult ühe peatuse, mõttetu on vaatamisväärsuste trammiga sõita, kui sa midagi ei näe:)

veel üks tänavalamp. kõrval tõld:)

Kuulus Flinders raudteejaam.

Melbourne on ilus suurlinn. Erinevalt Sydneyst jätab suurlinna mulje.

karussell-karussell....

minu suurepärase uue fotoka päikeseloojangu võte! ja ilus vaade linnale Yarra jõe äärest.

see on öise linna võte:)

Ma ei oskagi Melbourne´i kohta midagi muud öelda, kui et väga lahe linn on. Kohe hakkas meeldima (erinevalt Sydneyst). Jalutasime ringi, tegime pilte. Muuks ei jäänudki aega. Peatusime Melbourne Connection Traveller hostelis, millega rahule ei jäänud. Internetist tundus nii ilus, tegelikult oli suhteliselt urgas. Üks öö oli enam-vähem, aga järgmisteks öödeks Melbourne´is (ehk tegelikult eilseks ja tänaseks, sest kirjutan blogi hiljem) broneerisime naaberhosteli King St Backpackers (ja oleme sellega väga rahul).

Ilmaga meil vedas, just sel päeval oli väga ilus ja päikeseline ilm Melbourne´is. Juba varahommikul pidime lennujaama sõitma (kl 5se bussiga rongijaamast), sest lend Alice Springsi väljus 6.30! Transport on Austraalias kallis, edasi-tagasi bussipilet (Skybus) lennujaamast linna maksis 26 dollarit, ühte suunda ostes veel kallim.