mariniblogi: April 2009

Eelmisel nädalal lõpetasime töö Moss Woodis, nii kahju! Algselt mõtlesime, et viimane päev on teisipäev, aga oli hoopis neljapäev. Algselt Steve ütles, et kolmapäev tuleb pikk päev, võtke süüa kaasa! Tuligi pikk päev, aga ikkagi jõudsime ainult natuke rohkem kui pooled viinamarjad ära korjata, kui juba oli kell 13 ja Steve käskis korjamise lõpetada. Korjajaid oli viimastel päevdel ka veidi vähem, sest osad olid ära läinud siit, osad korjasid teises kohas (kohalikud) nt Slow-Joe oli kadunud (Joe´l ei ole telefoni ja käis alati õhtuti hostelis meilt küsimas, kas homme on korjamine või mitte, aga viimastel õhtutel polnud teda näha).

Neljapäeval korjas meie auto (Lida, Frank, Egne ja mina) algul teises kohas marju, kui teised. Päris mõnus oli nii väikese grupiga korjata, vaiksem ja kuidagi mõnusam. Marjad olid kehvemad, kui teistel, aga seetõttu lubati maksta 4 dollarit ämbri eest! Mina korjasin 25 ämbit, nii et 100 dollarit! Steve helistas lausa kaks korda Jarredile (keda meie kutsume Jossuks), et kaua meil veel läheb, meid on teistele appi vaja. Aga me tegime peale korjamist väikese pausi, sest palav oli juba ja olime väsinud:), kui kohale jõudsime olid kõik juba kahel viimasel real ja ma jõudsin korjata ainult 4 ämbrit:). Seal viinamarjaistanduses jäi veel marju korjata, aga mitte Moss Woodile ja Lida ütles, et seal käib ka Vinepower korjamas. Kokku käisime kolmes erinevas viinamarjaistanduses korjamas (sh kolmes kohas Moss Woodi istandus).

Peale tööd (ja kiiret pesu Moss Woodis) toimus hooaja lõpupidu ehk barbeque. Tavaliselt toimuvat see Steve´i kodus, aga tal olevat naine just maja ära koristanud ja seepärast meid ei lastud sinna ja barbeque toimus Moss Woodis (seal kus me igal hommikul kohtusime ja töövahendid saime:)). Sõime ja jõime Moss Woodi veine (neid polnudki ju enne maitsnud!), sh meie Egnega jäime lihast ilma, sest sõime vorstikesi ja ei märganud, millal Jossul liha valmis sai ja ta selle lauale viis. Nagu blogist juba näha toimus ka fotosessioon:), Jossu pildistamisoskused ei ole kiita, tema tehtud pildil minul on pool nägu puudu:).

Barbeque lõpus anti igaühele kaks veini kinkekarbis (üks punane – Cabernet Savignon Merlot ja üks valge – Savignon Semillon Blanc). Francois, kes alati õiendab, ütles, et tema eelmisel aastal jäi ilma ja tahtis kaks karpi võtta, mille peale talle öeldi, et siis jääb ju keegi teine ilma. Francois läks vihasena minema ja ei tahtnud ühtegi karpi algul võtta, aga lõpuks ikka ühe võttis. Teel koju avastasime aga õudusega, et Francois auto oli kraavis katuse peal! Täiesti kohutav vaatepilt, sest kohe ei näinud ju, kas ta ikka liigutab ja kuidas temaga on! Ei olnud üldse mingi suur kurvgi! Selgus, et temaga oli õnneks kõik korras, aga ta oli palju joonud (2,9 promilli, lubatud on vist 0,5 promilli ehk kaks klaasi veini) ja lisaks veel ärritunud ka. Kohale tuli kaks politseid ja kiirabi, me läksime ära kui Francois oli autost kätte saadud (algul oli turvavöö tal kinni kiilunud ja teda ei saadud välja aidata, aga lõpuks tal endal õnnestus välja ronida kuidagi). Päris suur ehmatus oli see õnnetus.

Õhtul käisime ka teisel barbeque´l Gracetowni karavanpargis. Nimelt sai Fermoys ka hooaeg läbi ja selle lõppu tähistati seal. Fermoys töötasid Mark, Audrey, Brendan ja eestlased Meelis, Halina, Mihkel, Madis ja Marelle. Eestlased liikusid järgmisel päeval kohe edasi põhjapoole. Barbeque´l osalesid lisaks nimetatutele ja meile ka Tom, Lou ja Mirjam. Minul oli Moss Woodi valge vein kaasas, Fermoyst oli antud barbeque tarbeks süüa ja veini:). Tore barbeque oli nagu piltidelt näha:). Seal karavanpargis pidi opossomeid nägema, aga loomulikult meie ei näinud.

Teisipäeviti on meil pizzapäev, sest siis on odavteisipäev ehk suur pizza maksab 7 dollarit (tavaliselt 10)! Seekord läksime peale pizza söömist kinno. Margaret Riveris kino ei ole, aga kultuurimajas näidatakse filme. See kord filmi “Milk”, mille eest Sean Penn Oscari sai. Oli hea film, hästi tehtud ja Sean Penn oma tuntud headuses, aga natuke liiga etteaimatav. Hea film, aga Clint Eastwoodi filmiga ei anna võrrelda.

Algselt pidime minema mõneks päevaks Pembertoni viinamarju korjama, aga ootamatult selgus, et Vinepower otsib töötajaid ja et korjamist on veel 2 nädalat! Nagu paljud teisedki hostelist (Ryan, Juliette, Carlos, Mirjam, Jonas) panime oma nimed kirja ja ütlesime Pembertoni korjamise ära. Me oleks väga tahtnud sinna korjama minna, et Pembertonis ka ära käia ja loodetavasti ka seal lähedal Walpole`is treetop walkil (puude otsa on sillad ehitatud u 40m kõrgusele), aga võimatu oli öömaja saada (sest pühad – Easter) ning seal oleks korjamist olnud 4 päeva, Vinepower lubas 2 nädalat.

Nii käisimegi laupäeval juba Vinepoweris tööl ja korjasime Juniperi viinamarjaistanduses. Hoolimata sellest, et oleme kuulnud palju halba Vinepoweri kohta, oli esimene päev täiesti normaalne (me muidugi ämbrihinda veel ei tea, räägitakse, et Vinepower võtab palju vahelt). Ülemused olid sõbralikud, viinamarjad olid korralikud (korjasin 54 ämbrit) ja hoolimata kartusest, et me ei viitsi üldse korjata, sest viinamarjadest kõrini, sujus korjamine hästi. Carlos oli rääkinud, et tuleb lühike päev, aga kuna meie meeskonnast (neli erinevat meeskonda oli moodustatud, kes erinevatesse istandustesse korjama läksid) umbes pooled ei ilmunud kohale, oli päev normaalselt pikk (12.30) ja kauem me poleks viitsinudki korjata. Palav oli ka lõpus juba. Lisaks sai Egne herilaselt nõelata, aga midagi hullu sellest õnneks ei juhtunud. Vinepoweris peab aga ise töövarustuse muretsema. Õnneks ostis ema mulle Eestis kaks paari kindaid, need läksid nüüd ilusti käiku (aitäh ema! Head kindad on) ja vestid (Vinepoweri omad ka veel!) olime oma toast varem leidnud, aga viinud Kieranile. Õnneks selgus, et Kieran kogub maha jäetud koli ostukärusse ja viib Punasesse Risti. Tormasime ostukäru tuulama ja õnneks olid vestid alles! Nii pidimegi ainult käärid ostma (10 dollarit, mis palgast maha võetakse, aga käärid jäävad ju meile).

Eile lahkusid Margaret Riverist Tom ja Lou, et minna Esperance´i. See oli väga kurb ja tehti grupipilti, aga meie fotokaid kahjuks polnud. Väga veider on juba, et polegi Tomi valju häält kuskil kuulda:).

Alles teist korda õnnestus meil eile jõuda ka turule, mis toimub ainult pühapäeviti. Ostsin kaks (üks on Katule!) vahvat järjehoidjat – nagu suur klamber, looma pea on otsas. Päeval tegime ise barbeque´d (st Mark küpsetas, meie Egnega tegime salati) ja maitsesime siin esmakordselt känguruliha (mina olin varem Islandil! söönud). Täitsa hea oli, kusjuures seda ei tohtivat liiga ära küpsetada, et muutub kuivaks ja pole nii hea. Marki liha nirises verest nagu nad ikka siin söövad, aga minu oma oli täiesti normaalne (õige pisut verine), Egne omal polnud üldse verd:). Känguruliha on siin suhteliselt odav, sest kängurusid on siin rohkesti. Väga tore barbeque oli, jagasime vorstikesi ka Gary ja Jonasega.

Peale barbeque´d tegime väikese jalutuskäigu jõe äärde kohta, kus puu küljes on köis, mille otsast saab vette hüpata. Õigemini selgus, et on kolm köit, aga ühte ei kasutata, sest liiga ohtlik. Mark ja Jonas hüppasid kumbki korra, meie (mina, Egne ja Beatrice Prantsusmaalt) lihtsalt vaatasime:). Enne meid oli seal üks seltskond, kelle hüppeid me ka nautisime:). Ilus koht oli see ka ja vees nägime mingeid vähilisi. Kahjuks polnud meil kaasas midagi, millega neid püüda ja kuigi Mark üritas, siis kätega neid püüda siiski ei õnnestunud (kuigi väidetavalt lapsena ta neid kätega püüdis). Ja õhtul saabus tagasi Ross, teda oli väga tore näha, kuigi ta tuli ainult üheks ööks (sest ta unustas oma DVD-d Carlose kätte)!

Viimased päevad on siin taas väga palav olnud, vahepealsed vihmased ja jahedad päevad on unustusse vajunud (ptüi-ptüi-ptüi), aga sügis on käes ja pimedaks läheb juba väga varakult.

Viimastel öödel pole kahjuks eriti magada õnnestunud. Kahel ööl oli meil kolm norskajat (üks neist väga vali) ja täna öösel oli meil unesrääkija! Kusjuures väga valjult rääkis (sisuliselt karjus) ja pikalt ja lisaks rääkisimisele tegi mingeid imelikke hääli ka veel. Vähemalt neli korda öö jooksul ta pidas oma monolooge (vahepeal õnneks oli suhteline vaikus, st üks naisterahvas norskas mõnusalt)! Isegi mp3 mängija kuulamine ei aidanud (norskamise puhul enamasti aitab), sest unesrääkimine oli nii vali! Ühel hetkel me lihtsalt kõik naersime seda, aga üldiselt muidugi polnud üldse naljakas, sest magada ei saanud. Nii et täna tuleb varakult magama panna, sest ma lõunauinakut ka ei teinud (vaid kirjutasin Oskarile kirja!) ja homme tuleb juba kl 5.45 Vinepoweris olla!