Pole ammu olnud viitsimist blogi kirjutada ehk siis peaaegu kaks nädalat... Neist esimesel nädalal käisime väga vähe tööl (halb ilm), teine nädal oli aga väga töökas. Kuus tööpäeva järjest ja pikad päevad, sh üks päev 7h! See oli tõeline maratonpäev – korjasin 69 kasti/ämbrit. Vahepeal oli kaks vaba päeva, mis kulusid väga ära ja täna-homme töötame, kokku on veel 3-4 päeva korjamist.
Esimest korda saime palka natuke vähem, kui lootsime. Lihtsalt tumedate viinamarjade eest makstakse vähem (lisaks 69 ämbri päevale korjasin nt kaks päeva 47 ämbrit, varem oli rekord 32). Saime ikkagi palka rohkem kui kunagi varem.
Viinamarjade korjamine hakkab tüütuks muutuma, vabad päevad õnneks aitavad sellest natuke üle saada. Lisaks teadmine, et ainult natuke veel ja ongi hooaeg läbi. Kerge on töö endiselt:).
Seoses sellega, et viinamarjade hooaeg hakkab läbi saama, oleme ka natuke töö otsimisega tegelenud. Lisaks Pemebertonile, tahtsime Donnybrook`is käia. Kihutasime Egnega häälega Busseltoni, aga seal asjad venisid nii, et polnud piisavalt aega, et Donnybrook´is käia ja käisime hoopis Cape Naturaliste´l ehk poolsaarel (cape to cape walk on Cape Naturalistelt Cape Leeuwinile), kus on Sugarloaf kalju meres ja tuletorn (tuletornid on siin pisikesed ja väga tavalised).
Peale jahedaid ja vihmaseid ehk Eesti suveilmasid, tulid tagasi ka rannailmad:), nii et oleme ka mõnel korral taas rannas käinud (viimati eile). Ühel korral käisime Andrese ja Silveriga rannas ning peale seda veine maitsmas. Lisaks sellele, et tänu korjamisele me teame viinamarjade sorte (ja mida kergem, mida raskem korjata), teame nüüd ka veinide maitsest rohkem ning meie lemmikuks on saanud vaieldamatult Shiraz.
Teisel korral pidime häälega minema, aga selline unekas oli, et tulime sama targalt tagasi, et magame hoopis. Siis aga kutsusid meie uued toakaaslased Ross (Inglismaa) ja Cedric (sakslane) meid endaga randa kaasa. Nad on väga lahedad noored tüübid, said tuttavaks Austraalias ja reisivad mikrokaga (van) ringi. Cedric on väga vaikne ja Ross lõuapoolik. Ross tegi väga huvitava komplimendi ka. Rääkisime sellest, et rootslased on väga ilusad ja siis Ross ütles, et meie näeme ka rootslased välja:). Nii Rossil kui Cedricul on didgeridoo (aborigeenipill), Egne puhus ka seda, mina ei viitsinud.
Eile käisime rannas häälega, sinna läksime Austraalia tüdrukutega, ühed vähesed naissoost austraallased, keda me oleme kohanud. Väga toredad, Fremantle´ist olid siia tulnud surfivõistlustele. Tagasitulles kõndisime oma tavapärasesse hääletamiskohta ja vaatasime, et seal seisab täpselt Danieli auto (brasiillasest töökaaslane). Ja oligi Daniel! Oli käinud surfivõistlust vaatamas ja passis meie hääletamiskohas tänu sellele, et nägi juhuslikult üht teist brasiilia kutti, kes ka meiega koos viinamarju korjab. Daniel tõi meid ilusti koju ja teel tuli meile veel üks töökaaslane vastu. Daniel kutsus taas kord enda juurde barbeque´le (samal õhtul), aga pidime jälle ära ütlema, sest hostelis toimus Tomi sünna.
Siin sel nädalal toimusid (tegelt kestavad homseni) lausa maailmatasemel surfivõistlused, mina käisin koos Marki, Justini, Audrey ja Brendaniga vaatamas. Egne ei viitsinud tulla. Lahe oli näha väga häid surfajaid ja isegi mina sain aru, et tegemist oli heade surfajatega, sest niisama rannas vaadates ei püsi keegi nii kaua püsti (ka siis kui laine juba otsas on). Ilm oleks võinud natuke ilusam olla ja laine ei olnud ka väga hea. Ühtedel kohe üldse ei vedanud lainega (nelja kaupa gruppides sõideti), imestasin, et nad üldse mingid punktid kirja said.
Olime mõned tunnid, siis käisime veel kolmes veinikeldris. Mark tahtis oma kombisse veinivaati (poolikut) osta, kohvilauaks ja vanniks:). Lisaks loomulikult maitsesime veine ja seekord ka ostsime. Minu lemmik on Rockfieldi Shiraz 2007, mis maksis 20 dollarit (nii kallilt ma siin vaese viinamarjakorjajana varem pole veini ostnud), lisaks ostsin Brown Hilli Shiraz (Justini juures barbeque´l jõime seda). See oli ka väga hea vein, maksis 17 dollarit.
Samal õhtul käisime Busseltonis drive-in kinos! See oli täiesti super! Pargitakse autod platsile ekraani ette ja selline tunne nagu teisi ei olekski kinos. Väga chill igatahes (ühtegi pilti mul pole, sest unustasin fotoka maha, ei ole ju harjunud fotokaga kinos käima!). Meie olime ju kombiga, see oli eriti lahe! Kombi oli tagurpidi pargitud nii, et olime voodis pikali ja vaatasime tagant luugist. Mina natuke ekraani vasakut serva ei näinud, aga enamasti seal polnudki midagi väga olulist:). Kui oli, siis keerasin end nii, et nägin:). Külm õnneks ka ei olnud, piisas ühest tekist. Ööl enne seda olime hostelis maganud kõik kahe tekiga!
14 dollari eest näidati kahte filmi. Esimene oli nn naistekas ehk romantiline komöödia “He´s just not that into you” vms ja see oli täielik jura. Sellest selgus, et kõik naised on jobud ja kõik naised tahavad abielluda ja mitte ükski mees ei taha jne. Midagi romantilist ega koomilist seal filmis ei olnud. Ainult kuulsaid näitlejaid oli palju.
Teine film oli õnneks väga väga väga hea. Ma ei teadnud enne sellest filmist muud midagi, kui et Clint Eastwoodi film (Gran Torino). Kartsin veel enne, et teise filmi ajal ma kindlasti juba nii väsinud, et kui pole hea film, siis jään magama (Kierani girlfriend Helen olevat jäänudki vahepeal magama!), aga sellist kartust küll ei tekkinud! Ühesõnaga seda filmi soovitan soojalt.
Eile õhtul toimus hostelis Tomi sünnipäevapidu (sai 21! Uskumatu, ma arvasin, et ta on umbes 25!). Selle raames sai ka hosteli barbeque´l lõpuks osaletud, ainult et barbeque osa oli eile miskipärast külmlaud:). Väga hea punch oli ja Mirjam oli teinud viinatarretise shote. Pidu oli väga lahe, õhupallidega ja puha (peal kirjad happy 21st birthday). Tegime palju pilte inimestega, keda siin rohkem tunneme:). Ootamatult selgus, et Margaret Riveris ikkagi saab tantsida ja Knights Inn (inglisepärane ööbimisasutus, nagu inglise maamaja/cottage) on nagu ööklubi! Sissepääs oli 10 dollarit ja nii tore oli üle pika aja tantsida (täna hommikul tehti mulle lausa kompliment, et tantsin hästi:)). Veider oli see, et pidu sai läbi juba südaöösel! Mulle sobis, sest tahtsin juba varem koju minna (sest täna tööpäev), aga see asub kodust pika jalutuskäigu kaugusel nii, et ma ei tahtnud üksi koju kõndida ja keegi veel ära ei tahtnud tulla. Tööl olimegi väga väsinud ja uimased, õnneks oli tööpäev 3h. Pidu aga oli väga lahe ja Tomil oli tõsiselt hea meel, et talle pidu korraldati.
Esimest korda saime palka natuke vähem, kui lootsime. Lihtsalt tumedate viinamarjade eest makstakse vähem (lisaks 69 ämbri päevale korjasin nt kaks päeva 47 ämbrit, varem oli rekord 32). Saime ikkagi palka rohkem kui kunagi varem.
Viinamarjade korjamine hakkab tüütuks muutuma, vabad päevad õnneks aitavad sellest natuke üle saada. Lisaks teadmine, et ainult natuke veel ja ongi hooaeg läbi. Kerge on töö endiselt:).
Seoses sellega, et viinamarjade hooaeg hakkab läbi saama, oleme ka natuke töö otsimisega tegelenud. Lisaks Pemebertonile, tahtsime Donnybrook`is käia. Kihutasime Egnega häälega Busseltoni, aga seal asjad venisid nii, et polnud piisavalt aega, et Donnybrook´is käia ja käisime hoopis Cape Naturaliste´l ehk poolsaarel (cape to cape walk on Cape Naturalistelt Cape Leeuwinile), kus on Sugarloaf kalju meres ja tuletorn (tuletornid on siin pisikesed ja väga tavalised).
Peale jahedaid ja vihmaseid ehk Eesti suveilmasid, tulid tagasi ka rannailmad:), nii et oleme ka mõnel korral taas rannas käinud (viimati eile). Ühel korral käisime Andrese ja Silveriga rannas ning peale seda veine maitsmas. Lisaks sellele, et tänu korjamisele me teame viinamarjade sorte (ja mida kergem, mida raskem korjata), teame nüüd ka veinide maitsest rohkem ning meie lemmikuks on saanud vaieldamatult Shiraz.
Teisel korral pidime häälega minema, aga selline unekas oli, et tulime sama targalt tagasi, et magame hoopis. Siis aga kutsusid meie uued toakaaslased Ross (Inglismaa) ja Cedric (sakslane) meid endaga randa kaasa. Nad on väga lahedad noored tüübid, said tuttavaks Austraalias ja reisivad mikrokaga (van) ringi. Cedric on väga vaikne ja Ross lõuapoolik. Ross tegi väga huvitava komplimendi ka. Rääkisime sellest, et rootslased on väga ilusad ja siis Ross ütles, et meie näeme ka rootslased välja:). Nii Rossil kui Cedricul on didgeridoo (aborigeenipill), Egne puhus ka seda, mina ei viitsinud.
Eile käisime rannas häälega, sinna läksime Austraalia tüdrukutega, ühed vähesed naissoost austraallased, keda me oleme kohanud. Väga toredad, Fremantle´ist olid siia tulnud surfivõistlustele. Tagasitulles kõndisime oma tavapärasesse hääletamiskohta ja vaatasime, et seal seisab täpselt Danieli auto (brasiillasest töökaaslane). Ja oligi Daniel! Oli käinud surfivõistlust vaatamas ja passis meie hääletamiskohas tänu sellele, et nägi juhuslikult üht teist brasiilia kutti, kes ka meiega koos viinamarju korjab. Daniel tõi meid ilusti koju ja teel tuli meile veel üks töökaaslane vastu. Daniel kutsus taas kord enda juurde barbeque´le (samal õhtul), aga pidime jälle ära ütlema, sest hostelis toimus Tomi sünna.
Siin sel nädalal toimusid (tegelt kestavad homseni) lausa maailmatasemel surfivõistlused, mina käisin koos Marki, Justini, Audrey ja Brendaniga vaatamas. Egne ei viitsinud tulla. Lahe oli näha väga häid surfajaid ja isegi mina sain aru, et tegemist oli heade surfajatega, sest niisama rannas vaadates ei püsi keegi nii kaua püsti (ka siis kui laine juba otsas on). Ilm oleks võinud natuke ilusam olla ja laine ei olnud ka väga hea. Ühtedel kohe üldse ei vedanud lainega (nelja kaupa gruppides sõideti), imestasin, et nad üldse mingid punktid kirja said.
Olime mõned tunnid, siis käisime veel kolmes veinikeldris. Mark tahtis oma kombisse veinivaati (poolikut) osta, kohvilauaks ja vanniks:). Lisaks loomulikult maitsesime veine ja seekord ka ostsime. Minu lemmik on Rockfieldi Shiraz 2007, mis maksis 20 dollarit (nii kallilt ma siin vaese viinamarjakorjajana varem pole veini ostnud), lisaks ostsin Brown Hilli Shiraz (Justini juures barbeque´l jõime seda). See oli ka väga hea vein, maksis 17 dollarit.
Samal õhtul käisime Busseltonis drive-in kinos! See oli täiesti super! Pargitakse autod platsile ekraani ette ja selline tunne nagu teisi ei olekski kinos. Väga chill igatahes (ühtegi pilti mul pole, sest unustasin fotoka maha, ei ole ju harjunud fotokaga kinos käima!). Meie olime ju kombiga, see oli eriti lahe! Kombi oli tagurpidi pargitud nii, et olime voodis pikali ja vaatasime tagant luugist. Mina natuke ekraani vasakut serva ei näinud, aga enamasti seal polnudki midagi väga olulist:). Kui oli, siis keerasin end nii, et nägin:). Külm õnneks ka ei olnud, piisas ühest tekist. Ööl enne seda olime hostelis maganud kõik kahe tekiga!
14 dollari eest näidati kahte filmi. Esimene oli nn naistekas ehk romantiline komöödia “He´s just not that into you” vms ja see oli täielik jura. Sellest selgus, et kõik naised on jobud ja kõik naised tahavad abielluda ja mitte ükski mees ei taha jne. Midagi romantilist ega koomilist seal filmis ei olnud. Ainult kuulsaid näitlejaid oli palju.
Teine film oli õnneks väga väga väga hea. Ma ei teadnud enne sellest filmist muud midagi, kui et Clint Eastwoodi film (Gran Torino). Kartsin veel enne, et teise filmi ajal ma kindlasti juba nii väsinud, et kui pole hea film, siis jään magama (Kierani girlfriend Helen olevat jäänudki vahepeal magama!), aga sellist kartust küll ei tekkinud! Ühesõnaga seda filmi soovitan soojalt.
Eile õhtul toimus hostelis Tomi sünnipäevapidu (sai 21! Uskumatu, ma arvasin, et ta on umbes 25!). Selle raames sai ka hosteli barbeque´l lõpuks osaletud, ainult et barbeque osa oli eile miskipärast külmlaud:). Väga hea punch oli ja Mirjam oli teinud viinatarretise shote. Pidu oli väga lahe, õhupallidega ja puha (peal kirjad happy 21st birthday). Tegime palju pilte inimestega, keda siin rohkem tunneme:). Ootamatult selgus, et Margaret Riveris ikkagi saab tantsida ja Knights Inn (inglisepärane ööbimisasutus, nagu inglise maamaja/cottage) on nagu ööklubi! Sissepääs oli 10 dollarit ja nii tore oli üle pika aja tantsida (täna hommikul tehti mulle lausa kompliment, et tantsin hästi:)). Veider oli see, et pidu sai läbi juba südaöösel! Mulle sobis, sest tahtsin juba varem koju minna (sest täna tööpäev), aga see asub kodust pika jalutuskäigu kaugusel nii, et ma ei tahtnud üksi koju kõndida ja keegi veel ära ei tahtnud tulla. Tööl olimegi väga väsinud ja uimased, õnneks oli tööpäev 3h. Pidu aga oli väga lahe ja Tomil oli tõsiselt hea meel, et talle pidu korraldati.
Tore, et jälle blogi viitsisid kirjutada!! Ja see on ka tore, et austraalias lõpuks tantsima ka said:) aga väga kahju jah, et sellest kinokäigust pilte ei ole, ma ei ole kunagi näinud, kuidas keegi van-i voodist õues näidatavat kino vaatab!!
ReplyDelete