Tegelikult tahtsin ma magama minna... aga see raamat on mind juba mitu päeva (vist üle nädala juba) nii häirinud. Sellest mul tekkiski tahtmine blogisse kirjutada...On raamatuid, mis tekitavad tugevaid emotsioone. Eks kõik ju sõltub lugejast. Ootustest. Ettekujutusest, milline see raamat võiks olla...
Suurimad pettumused on mulle, vähemalt viimasel ajal, olnud raamatud, millede teema mind ennast lähedalt puudutab. Kõigepealt oli mu esimeseks raamatuks, mille ostmist ma tõsiselt kahetsesin, raamat "Austraalia - Down Under" (http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/austraalia_-_down_under/51543). Varem polnud minuga sellist asja kunagi juhtunud, et ma raamatu ostmist kahetseks. Ma ei osta ju raamatuid suvaliselt.
Kõige tipuks oli see mõttetult kallis raamat ka. Ma ei teagi miks. Aga ma ostsin selle, sest ma olin ise kohe-kohe Austraaliasse minemas. Omast arust ma ei oodanudki sellest raamatust midagi erilist, lihtsalt seda mida lubati - kahe Eesti tüdruku aastat working holiday viisaga Austraalias. Nende töötamisest/reisimisest Austraalias sain ma teada aga minimaalselt, vajalikku infot selle kohta, mis ootab ees working holiday viisaga Austraaliasse minejat sai sealt samuti väga vähe. Hoopis fakte oli sinna kopeeritud, polegi tähtsust kas mõnest entsüklopeediast või otse wikipeediast... fakte Austraalia kohta ma olen ise ka võimeline internetist surfama...
Enne kui ma olin jõudnud oma sõpru hoiatada, olid nemadki selle raamatu ostnud ja selles samamoodi täielikult pettunud...
Ja nüüd oli pettumuseks "Out of Office". Vähemalt seda viga ma seekord ei teinud, et oleks ise selle raamatu ostnud:).
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas sellise super ideega raamat saab nii kehv olla???
Raamat koosneb sajast erinevast killust, mis kuidagi kokku ei haaku. Tuhat korda korratakse, kuidas kõik tahaks tegelikult ära ja kuidas tekkis soov ära ja miks ongi normaalne nii tunda jne jne jne. Kordamine ongi kindlasti tarkuse ema, aga kaua võib sama mõtet veidikene erinevas sõnastuses lugeda?
Kogu aeg oli jutt sellest, kuidas peategelane tuleb töölt ära ja ei tööta terve suve ja siis sügisel vaatab, mis edasi saab. Ja siis ta töötab terve suve ju! OK, ei tööta kontoris. Aga seda oleks võinud siis täpsustada, et tuleb kontoritöölt ära, et erinevaid asju, sh töid proovida.
Ja mis värk oli nende Malaisia reisidega? Saan aru, et neid oli kaks, üks emaga, teine emata. Mingeid katkeid oli ka, kus käidi. Aga mis asja mõte oli? Tore, et inimene on Malaisias käinud, aga oleks võinud ikka selgitada, kas autor jõudis seal lõplikult selgusele, et tahab muutust või mis talle need reisid Malaisiasse andsid?
Siis korraga on autor teel Austraaliasse. Ei mingit selgitust, kuidas selline otsus ja mõte siis tekkis. Enne oli pidevalt juttu, et ta Eestist kohe kindlasti ära ei taha... ja siis on teel maakera kuklapoolele!
Austraalia on taas kord väike killuke, mille tähtsusest autorile selgust ei saa. Mida sealt juurde saadi või mis mõttemaailmas muutus...
Ja siis ollakse lõpuks maal talus. Täitubki helesinine unistus, mis juba raamatu alguses põhiline eesmärk oli, kui töölt ära tulla (st kontoritöölt siis). Aga ka seal ei ole nagu hetkegi, mil ta ei töötaks. Ikka on mingi töö kogu aeg olemas. Minule tekitab see tunde, et raamatu idee on, et toimub suur muutus, loobumine mugavusest, turvatundest... aga tegelikult ei teki ju hetkekski olukorda, kus mitte mingit tööd ja sissetulekut ei ole. Maal olles on lisaks artiklite kirjutamisele ette teada juba mingi kursuse läbi viimine...
Oleks nagu eneseleidmise lugu, aga kuidagi ei saa sellele teekonnale pihta... olen ennegi taolisi raamatuid lugenud, nii segadust tekitavad ja mõttetut pole õnneks ette sattunud.
Suurimad pettumused on mulle, vähemalt viimasel ajal, olnud raamatud, millede teema mind ennast lähedalt puudutab. Kõigepealt oli mu esimeseks raamatuks, mille ostmist ma tõsiselt kahetsesin, raamat "Austraalia - Down Under" (http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/austraalia_-_down_under/51543). Varem polnud minuga sellist asja kunagi juhtunud, et ma raamatu ostmist kahetseks. Ma ei osta ju raamatuid suvaliselt.
Kõige tipuks oli see mõttetult kallis raamat ka. Ma ei teagi miks. Aga ma ostsin selle, sest ma olin ise kohe-kohe Austraaliasse minemas. Omast arust ma ei oodanudki sellest raamatust midagi erilist, lihtsalt seda mida lubati - kahe Eesti tüdruku aastat working holiday viisaga Austraalias. Nende töötamisest/reisimisest Austraalias sain ma teada aga minimaalselt, vajalikku infot selle kohta, mis ootab ees working holiday viisaga Austraaliasse minejat sai sealt samuti väga vähe. Hoopis fakte oli sinna kopeeritud, polegi tähtsust kas mõnest entsüklopeediast või otse wikipeediast... fakte Austraalia kohta ma olen ise ka võimeline internetist surfama...
Enne kui ma olin jõudnud oma sõpru hoiatada, olid nemadki selle raamatu ostnud ja selles samamoodi täielikult pettunud...
Ja nüüd oli pettumuseks "Out of Office". Vähemalt seda viga ma seekord ei teinud, et oleks ise selle raamatu ostnud:).
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas sellise super ideega raamat saab nii kehv olla???
Raamat koosneb sajast erinevast killust, mis kuidagi kokku ei haaku. Tuhat korda korratakse, kuidas kõik tahaks tegelikult ära ja kuidas tekkis soov ära ja miks ongi normaalne nii tunda jne jne jne. Kordamine ongi kindlasti tarkuse ema, aga kaua võib sama mõtet veidikene erinevas sõnastuses lugeda?
Kogu aeg oli jutt sellest, kuidas peategelane tuleb töölt ära ja ei tööta terve suve ja siis sügisel vaatab, mis edasi saab. Ja siis ta töötab terve suve ju! OK, ei tööta kontoris. Aga seda oleks võinud siis täpsustada, et tuleb kontoritöölt ära, et erinevaid asju, sh töid proovida.
Ja mis värk oli nende Malaisia reisidega? Saan aru, et neid oli kaks, üks emaga, teine emata. Mingeid katkeid oli ka, kus käidi. Aga mis asja mõte oli? Tore, et inimene on Malaisias käinud, aga oleks võinud ikka selgitada, kas autor jõudis seal lõplikult selgusele, et tahab muutust või mis talle need reisid Malaisiasse andsid?
Siis korraga on autor teel Austraaliasse. Ei mingit selgitust, kuidas selline otsus ja mõte siis tekkis. Enne oli pidevalt juttu, et ta Eestist kohe kindlasti ära ei taha... ja siis on teel maakera kuklapoolele!
Austraalia on taas kord väike killuke, mille tähtsusest autorile selgust ei saa. Mida sealt juurde saadi või mis mõttemaailmas muutus...
Ja siis ollakse lõpuks maal talus. Täitubki helesinine unistus, mis juba raamatu alguses põhiline eesmärk oli, kui töölt ära tulla (st kontoritöölt siis). Aga ka seal ei ole nagu hetkegi, mil ta ei töötaks. Ikka on mingi töö kogu aeg olemas. Minule tekitab see tunde, et raamatu idee on, et toimub suur muutus, loobumine mugavusest, turvatundest... aga tegelikult ei teki ju hetkekski olukorda, kus mitte mingit tööd ja sissetulekut ei ole. Maal olles on lisaks artiklite kirjutamisele ette teada juba mingi kursuse läbi viimine...
Oleks nagu eneseleidmise lugu, aga kuidagi ei saa sellele teekonnale pihta... olen ennegi taolisi raamatuid lugenud, nii segadust tekitavad ja mõttetut pole õnneks ette sattunud.
Nagu oleks ja ei oleks ka.
Mul on kahju, et ma ei suuda raamatuid lõike ja lehekülgi vahele jättes lugeda. Nüüd vaatasin muudkui leheküljenumbreid, et kui palju veel. Samas muudkui ootasin, et millal siis põnevaks läheb ja millal midagi olulist juhtub... Õnneks raamat saigi läbi. Põnevaks ei läinudki.
P.S Eraldi tahaks mainida sukeldumiskursustele pühendatud mõnda lehekülge. Seal ma tõesti iga sõna ei lugenud, sest see oli täpselt sukeldusmiskursusi läbiviivatelt firmadelt saadav info, mida iga huviline ise ka on võimeline leidma. Kas hetkeks tahtis see raamat veel õpik ka olla?
Kokkuvõttes, raamatu sisu võiks ikka raamatu ideele/reklaamile ka vastata. Muidu võib-olla tegemist eksitava reklaamiga:).
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Kolmas raamat, milles ma sarnastel põhjustel (eriti nagu Austraalia raamatu puhul) pettusin, oli "Minu Austraalia". Üks väga vähestest "Minu-sarja" raamatutest, milles ma pettunud olen. Aga seda ma lugesin liiga ammu, et selle kohta pikemat arvamust kirjutada:).
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Kolmas raamat, milles ma sarnastel põhjustel (eriti nagu Austraalia raamatu puhul) pettusin, oli "Minu Austraalia". Üks väga vähestest "Minu-sarja" raamatutest, milles ma pettunud olen. Aga seda ma lugesin liiga ammu, et selle kohta pikemat arvamust kirjutada:).
No comments:
Post a Comment