ega kui reisipisik on sees, siis sellest lahti vist enam küll ei saa!
aga no ma olen vähemalt ju välismaal praegugi:) ja loodan kohe asuda rootsi keelt õppima. Üht-teist erinevat olen siin juba märganud. Näiteks post pannakse siin korteriukse avausest sisse, mitte postkasti. Ma alati, kas ehmatan selle mürtsatuse peale või arvan, et keegi tuleb:). Üks kord oleksin peaaegu uksele vastu jooksnud, sest arvasin, et Monna tuleb... nii, et seepärast ma tavaliselt ei torma uksele vastu, äkki on kirjakandja hoopis!!! üldiselt tark ei torma ju ka:)
aa, Rootsiga seostub mul juba ammusest ajast ehk minu esimesest reisist Rootsi aastal 1995 naljakas ümmargune sai. Õigemini see polegi nagu tavaline sai meie mõistes, vaid meenutab välimuselt puri saia, maitselt ma aga seda millegagi võrrelda ei oska. Mu meelest nii erinev teistest saia taolistest asjadest. Kui esimene kord naiskirikuõpetaja kodus, kuhu meid 3kesi ööbima pandi, seda saia sõin, siis ma sellest vaimustuses ei olnud. Niivõrd erinev kõigest varem maitstust, samas mitte halb. Sellest ajast on see aga minu jaoks üks spetsiifiline rootsi maitse. Mingit erilist suppi saime seal ka, nagu mannasupi moodi, aga ega ma täpselt ei tea, mis see oli.
Nüüd aga hakkab see ümmargune sai mu lemmikuks saama. Täpsemalt on nii, et juustuga ma tahan seda ümmargust saia, vorstiga aga enamasti musta leiba (vahest siiski ka ümmargust saia). Peale rännakuid Eesti jõuludeks jõudes oli muidugi must leib ainus, mis käiku läks, ei mingit saia tükk aega (võib vist öelda, et enam-vähem kuni Rootsi tulekuni 2 nädalat tagasi). Aga nüüdseks on see suur musta leiva isu üle läinud. Austraalias ja Aasias olin sellest ju nii väga unistanud...
Talve ja lund ootasin ka siis natuke, aga nüüdseks ootan juba tükk aega kevadet:). Talv (valge lume ja päikesega, mida on viimasel ajal siin küll palju olnud) on ju tore ja ilus jah, aga miks ta NII kaua peab kestma? Ja mul algas ta alles 23ndal detsembril!!! Kuidas on võimalik üle elada talv, mis algab juba novembri alguses (ma loodan, et mitte oktoobris!!! ma ei mäleta, millal algas sel aastal, mäletan ainult, et kõik alati ütlesid, et lund jälle sajab!)??? Igatahes ma loodan, et märtsis algab kevad (täpsemalt ma ei tahagi teada, millal), talve olen näinud nüüd küllalt juba:)
Algul oli ikka eriti harjumatu, et nii palju riideid peab selga panema, kui õue tahad minna. Nii tüütu! Ja nii harjumatu jälle ringi käia nagu kubujuss!!! Ma ju alati külmakartlik olnud, nüüd peale Austraaliat seda enam, mul käib ikka mitu kihti riideid talvel, ükskõik mis kraadid väljas. Ja kui ikka väga külm on, siis ma kauaks õue küll ei jää:).
Tegelikult ma tulin siia blogisse pigem selleks, et kirjutada raamatutest. Olen siin natuke lugenud. Ja mulle endale nii meeldib teiste blogidest raamatute kohta lugeda. Ja mulle meeldib raamatute kohta kirjutada ka ja analüüsida on mulle ju alati meeldinud... ja nii ma mõtlesingi siis, et panen siia aeg-ajalt kirja, mis raamatuid ma olen lugenud ja mis mõtteid need minus on tekitanud. Aga eraldi postitusena tulevad need.
aa, Rootsiga seostub mul juba ammusest ajast ehk minu esimesest reisist Rootsi aastal 1995 naljakas ümmargune sai. Õigemini see polegi nagu tavaline sai meie mõistes, vaid meenutab välimuselt puri saia, maitselt ma aga seda millegagi võrrelda ei oska. Mu meelest nii erinev teistest saia taolistest asjadest. Kui esimene kord naiskirikuõpetaja kodus, kuhu meid 3kesi ööbima pandi, seda saia sõin, siis ma sellest vaimustuses ei olnud. Niivõrd erinev kõigest varem maitstust, samas mitte halb. Sellest ajast on see aga minu jaoks üks spetsiifiline rootsi maitse. Mingit erilist suppi saime seal ka, nagu mannasupi moodi, aga ega ma täpselt ei tea, mis see oli.
Nüüd aga hakkab see ümmargune sai mu lemmikuks saama. Täpsemalt on nii, et juustuga ma tahan seda ümmargust saia, vorstiga aga enamasti musta leiba (vahest siiski ka ümmargust saia). Peale rännakuid Eesti jõuludeks jõudes oli muidugi must leib ainus, mis käiku läks, ei mingit saia tükk aega (võib vist öelda, et enam-vähem kuni Rootsi tulekuni 2 nädalat tagasi). Aga nüüdseks on see suur musta leiva isu üle läinud. Austraalias ja Aasias olin sellest ju nii väga unistanud...
Talve ja lund ootasin ka siis natuke, aga nüüdseks ootan juba tükk aega kevadet:). Talv (valge lume ja päikesega, mida on viimasel ajal siin küll palju olnud) on ju tore ja ilus jah, aga miks ta NII kaua peab kestma? Ja mul algas ta alles 23ndal detsembril!!! Kuidas on võimalik üle elada talv, mis algab juba novembri alguses (ma loodan, et mitte oktoobris!!! ma ei mäleta, millal algas sel aastal, mäletan ainult, et kõik alati ütlesid, et lund jälle sajab!)??? Igatahes ma loodan, et märtsis algab kevad (täpsemalt ma ei tahagi teada, millal), talve olen näinud nüüd küllalt juba:)
Algul oli ikka eriti harjumatu, et nii palju riideid peab selga panema, kui õue tahad minna. Nii tüütu! Ja nii harjumatu jälle ringi käia nagu kubujuss!!! Ma ju alati külmakartlik olnud, nüüd peale Austraaliat seda enam, mul käib ikka mitu kihti riideid talvel, ükskõik mis kraadid väljas. Ja kui ikka väga külm on, siis ma kauaks õue küll ei jää:).
Tegelikult ma tulin siia blogisse pigem selleks, et kirjutada raamatutest. Olen siin natuke lugenud. Ja mulle endale nii meeldib teiste blogidest raamatute kohta lugeda. Ja mulle meeldib raamatute kohta kirjutada ka ja analüüsida on mulle ju alati meeldinud... ja nii ma mõtlesingi siis, et panen siia aeg-ajalt kirja, mis raamatuid ma olen lugenud ja mis mõtteid need minus on tekitanud. Aga eraldi postitusena tulevad need.
No comments:
Post a Comment