Eile k2isime poole p2evasel ekskursioonil Saigoni (ametlikult Ho Chi Minh City, aga k6ik kutsuvad endiselt Saigoniks) l2hedal Cu Chi tunnelites. V2ga huvitav oli!
Viet Kongid (ehk kommunistid) ehitasid maa alla keerulise tunnelite systeemi 250km ulatuses! Lisaks tunnelitele olid neil seal eluruumid ka. Sissep22sud olid nutikalt maskeeritud nii, et ameeriklased v6isid nendest yle k6ndida ega taibanud midagi. Nii sissep22sud kui tunnelid olid v2ga pisikesed, tunnelid u 80cm k6rgused ja 60cm laiad! Sissep22sudest mahtusid ainult pisikesed viet kongid sisse:). Osad sissep22sud olid j6est.
Et 6hku tunnelitesse juurde saada, ehitasid nad maapeale termiitide maja meenutavad moodustised, kus olid pisikesed augud 6hu sisselaskmiseks. Ameeriklased proovisid Saksa lambakoeri kasutada, et viet konge leida, aga nad kasutasid ameeriklaste mundreid ning tshillit ja pipart, et koeri eksitada.
K6ige veidram oli see, et ameeriklastel oli nende tunnelite kohal s6jav2ebaas ja neil v6ttis mitu kuud aega taipamaks, kuidas viet kongid neid salaja 66siti ryndavad! Tunneleid yritati pommitamisega h2vitada, aga neil oli kolm tasandit, kuni 11m sygavused, kui ma 6igesti m2letan.
Tunnelites elati aastaid ning s66di peamiselt tapiocat (80% tapioca ja 20% riisi). Meile anti ka tapiocat maitsta - v6imatu aru saada, kuidas nad suutsid seda nii palju syya (eks nad olid v2ga k6hnad ka), sest peaaegu maitseta kartulit meenutav on tapioca.
Kuna viet kongidel relvade ja rahaga ei olnud kiita (venelased andsid neile kyll relvi), siis nad korjasid kokku ameeriklaste pomme. L6hkemata pommidest v6eti v2lja laskemoon ning l6hkenud pommidest kasutati juppe, et oma relvi meisterdada. Lisaks kasutasid nad h2sti palju loomade jahtimisel kasutatavaid l6kse. Neid oli neil v2ga paljudes variantides ja ilusti makseeritud nii, et ameeriklased kukkusid sisse v2ga ootamatult.
Yks huvitavamaid kohti, kus sel reisil k2inud oleme.
Saigonis tagasi, k2isime l6nas66gil ja siis viis takso meid lennujaama. Kasutasime lennukit, sest selgus, et lennukipiletid on sama kallid, kui rong! Rongiga aga muidugi l2heb tunduvalt kauem aega. Buss on odavam, aga meil oleks kokku kulunud Saigonist Hanoisse saamiseks (arvestamata peatust Hoi Anis) 4 66p2eva! Meil on aga ajaga juba kitsas. Nii ostsimegi lennukipileti Saigonis Danangi (45USD) ja Danangist Hanoisse (40USD). Lendasime Jetstar Pacificuga. Lend nagu lend ikka, kestis natuke yle tunni.
Lennujaamast v6tsime takso Hoi An-i, sest oli juba hilja ning Hoi An on ainult 30km kaugusel (15USD). Takso v6tmine ei ole muidugi lihtne, k6ik yritasid meid enda taksosse saada (sh tiriti mu kotti kogu aeg) ja karjusid teiste kohta, et nad maffiast!!! Mul hakkas t2iesti jube, kust mina tean, millist taksot siis valida!!! Lisaks ajasid turvakad osasid kogu aeg 2ra miskip2rast... Rachael ka ei aidanud, tal on komme k6ik otsustamised minu kaela ajada! Tava olukorras pole mul selle vastu suurt midagi, aga sellises olukorras, ma ei taha kogu vastutust ka endale v6tta! Natuke abi pole just liiast...
L6puks l2ksime taksosse, kellega esimesena olime r22kinud ja j6udsime ilusti kohale:). Ainus probleem oli, et Hoi An ostutus yllatavalt populaarseks, k6ik hotellid olid t2is v6i v2ga kallid. Olime juba lootust kaotamas, kui meid hyydis yks naine yhest kohvikust ja pakkus oma abi. Olime skeptilised, aga lasime tal hotellidesse helistada. Selgus, et hotellid t2is. Siis ta ytles, et tal on kohviku kohal yks tuba, mille ta v6ib meile soovi korral rentida. Vaatasin toa yle nig otsustasime j22da, sest mida meil muud ikka teha oli. Naine oli kahtlaselt s6bralik kyll, aga v6ibolla me ise liiga kyyniliseks muutunud!
S6ime tema kohvikus 6htust (yldse tunneme nyyd kohustust vaid seal syya, aga see on vast v2ike hind maksta t2nuks s6bralikkuse eest), Rachael j2i veel nendega 6lut jooma (mina ju 6lut ei joo ja midagi muud on siin raske saada), mina kobisin voodisse, olin niiiiii v2sinud.
T2na magasime kaua ja nautisime hommikus66ki (pidime megakaua oma toitu ootama, aga toit on v2ga maitsev Coco kohvikus), seej2rel k6ndisime linnakeses ringi. Hoi An on v2ga armas linnake, mille suurim vaatamisv22rsus on selle vanalinn (Unesco kaitse all). Homseks v6tsime poole p2evase ekskursiooni My Son-i (vana linn, arheoloogiline vaatamisv22rsus) ning kell 3 on meil takso lennujaama. Kl 17 lendame Hanoisse ja kl 21 on meil 66rong Sapasse!!!
Et 6hku tunnelitesse juurde saada, ehitasid nad maapeale termiitide maja meenutavad moodustised, kus olid pisikesed augud 6hu sisselaskmiseks. Ameeriklased proovisid Saksa lambakoeri kasutada, et viet konge leida, aga nad kasutasid ameeriklaste mundreid ning tshillit ja pipart, et koeri eksitada.
K6ige veidram oli see, et ameeriklastel oli nende tunnelite kohal s6jav2ebaas ja neil v6ttis mitu kuud aega taipamaks, kuidas viet kongid neid salaja 66siti ryndavad! Tunneleid yritati pommitamisega h2vitada, aga neil oli kolm tasandit, kuni 11m sygavused, kui ma 6igesti m2letan.
Tunnelites elati aastaid ning s66di peamiselt tapiocat (80% tapioca ja 20% riisi). Meile anti ka tapiocat maitsta - v6imatu aru saada, kuidas nad suutsid seda nii palju syya (eks nad olid v2ga k6hnad ka), sest peaaegu maitseta kartulit meenutav on tapioca.
Kuna viet kongidel relvade ja rahaga ei olnud kiita (venelased andsid neile kyll relvi), siis nad korjasid kokku ameeriklaste pomme. L6hkemata pommidest v6eti v2lja laskemoon ning l6hkenud pommidest kasutati juppe, et oma relvi meisterdada. Lisaks kasutasid nad h2sti palju loomade jahtimisel kasutatavaid l6kse. Neid oli neil v2ga paljudes variantides ja ilusti makseeritud nii, et ameeriklased kukkusid sisse v2ga ootamatult.
Yks huvitavamaid kohti, kus sel reisil k2inud oleme.
Saigonis tagasi, k2isime l6nas66gil ja siis viis takso meid lennujaama. Kasutasime lennukit, sest selgus, et lennukipiletid on sama kallid, kui rong! Rongiga aga muidugi l2heb tunduvalt kauem aega. Buss on odavam, aga meil oleks kokku kulunud Saigonist Hanoisse saamiseks (arvestamata peatust Hoi Anis) 4 66p2eva! Meil on aga ajaga juba kitsas. Nii ostsimegi lennukipileti Saigonis Danangi (45USD) ja Danangist Hanoisse (40USD). Lendasime Jetstar Pacificuga. Lend nagu lend ikka, kestis natuke yle tunni.
Lennujaamast v6tsime takso Hoi An-i, sest oli juba hilja ning Hoi An on ainult 30km kaugusel (15USD). Takso v6tmine ei ole muidugi lihtne, k6ik yritasid meid enda taksosse saada (sh tiriti mu kotti kogu aeg) ja karjusid teiste kohta, et nad maffiast!!! Mul hakkas t2iesti jube, kust mina tean, millist taksot siis valida!!! Lisaks ajasid turvakad osasid kogu aeg 2ra miskip2rast... Rachael ka ei aidanud, tal on komme k6ik otsustamised minu kaela ajada! Tava olukorras pole mul selle vastu suurt midagi, aga sellises olukorras, ma ei taha kogu vastutust ka endale v6tta! Natuke abi pole just liiast...
L6puks l2ksime taksosse, kellega esimesena olime r22kinud ja j6udsime ilusti kohale:). Ainus probleem oli, et Hoi An ostutus yllatavalt populaarseks, k6ik hotellid olid t2is v6i v2ga kallid. Olime juba lootust kaotamas, kui meid hyydis yks naine yhest kohvikust ja pakkus oma abi. Olime skeptilised, aga lasime tal hotellidesse helistada. Selgus, et hotellid t2is. Siis ta ytles, et tal on kohviku kohal yks tuba, mille ta v6ib meile soovi korral rentida. Vaatasin toa yle nig otsustasime j22da, sest mida meil muud ikka teha oli. Naine oli kahtlaselt s6bralik kyll, aga v6ibolla me ise liiga kyyniliseks muutunud!
S6ime tema kohvikus 6htust (yldse tunneme nyyd kohustust vaid seal syya, aga see on vast v2ike hind maksta t2nuks s6bralikkuse eest), Rachael j2i veel nendega 6lut jooma (mina ju 6lut ei joo ja midagi muud on siin raske saada), mina kobisin voodisse, olin niiiiii v2sinud.
T2na magasime kaua ja nautisime hommikus66ki (pidime megakaua oma toitu ootama, aga toit on v2ga maitsev Coco kohvikus), seej2rel k6ndisime linnakeses ringi. Hoi An on v2ga armas linnake, mille suurim vaatamisv22rsus on selle vanalinn (Unesco kaitse all). Homseks v6tsime poole p2evase ekskursiooni My Son-i (vana linn, arheoloogiline vaatamisv22rsus) ning kell 3 on meil takso lennujaama. Kl 17 lendame Hanoisse ja kl 21 on meil 66rong Sapasse!!!
6lu ja kartul on ju su lemmikud :D
ReplyDelete