Huvitav ja edukas päev!

Täna oli üks tore päikesepaisteline päev (eile nimelt sadas paduvihma)!

Kohe hommikul sain ühe kõne tänu sellele, et olin eile usinalt CV-sid laiali saatnud! Kohe tõesti tunde olin arvuti taga ja muudkui lugesin töökuulutusi ja saatsin CV-sid. Selgus, et kosmeetikapoe omanik oli teel Brisbane´i koosolekule ja soovis minuga vestelda. Pood ise asub linnakeses nimega Toowoomba, mis on 1,5h kaugusel Brisbane´ist (wikipedia andmetel 132 km) ja praegu on rõhk juuksesirgendajate müümisel või vähemalt mina hakkan neid müüma:). Mu meelest väga sobiv mulle, kasutasin ju kaua aega sirgendajat, isegi keemiliselt sirgendasin juukseid:).

Vestlus oli meeldiv ja peale mõne tunnist mõtlemisaega, võtsin töö vastu! Nii, et homme sõidan Toowoombasse!!!!

Ideaalis töötab poes kolm inimest, aga praegu on lisaks mulle ainult üks Iiri tüdruk ja ma sain aru, et omanik ise ka töötab vähemalt praegu seal (sest praegu ju iiri tüdruk üksinda). Tööd pidi olema jõuludeni ja 3 kuud enne jõule pidi müük eriti hästi minema.

Elama hakkan 4 magamistoaga majas ja tööle saan koos Iiri tüdrukuga autoga. Auto ma sain aru on töökoha oma. Ehk saab seda vabal ajal ka kasutada:).

Toowoombas on umbes 120 tuhat elanikku nii, et pole sugugi väike linn. Surfasin juba natuke netis ja wikipedia andmetel on tegemist Austraalia suuruselt teise sisemaa linnaga (enamus linnadest ju rannikul). LP andmetel on tegemist Queenslandi suurima sisemaa linnaga:). Vot!

Brisbane´is ongi mul peaaegu kõik vaatamisväärsused vaadatud. Hetkel jääb nägemata Queensland Art Museum, sest kui ma ühel päeval sinna tahtsin minna, tuli mul modernse kunstimuuseumis selline uni peale, et ei saanud enam ühtegi muuseumi tol päeval minna:). Lisaks pidi Kangaroo Point Riffilt olema ilus vaade linnale, kaljusid ma muidu laevaga sõites nägin üks päev. Story Bridge´i ma nägin, aga sellel kõndinud ei ole (suhteliselt kaugel kesklinnast, miks mind üllatas, sest kuulus sild; üks kolmest Austraalias, kus saab ronida).

Samas asun elama Brisbane´ile nii lähedale, et ilmselt saan aeg-ajalt Brisbane´i ka ikka tulla. Kuigi Perthi lähedal elamine ei tähendanud eriti tihedaid külaskäike linna:).

Hommikul helistades ütles mu uus boss Yavir (Iisraelist, aga olnud siin juba 9a), et helistab mulle kl 13 uuesti ja lepime kokku, kus kohtume. Tal pidi millalgi peale ühte koosolek olema. Ootasin siis linna botaanikaaias (City Botanic Gardens, siin on lisaks ka teine botaanikaaed, mis on lahedam, linna oma on pigem nagu ilus park), et ta helistaks. Kirjutasin reisipäevikut. Sipelgad kiusasid. 13.37 otsustasin, et ei oota enam kõnet, et ju ta on oma koosolekul ja läksin parlamenti. Seal on tasuta ekskursioonid (minu uus avastus Austraalias, Canberras käisime ka, föderaalparlamendis siis). Selgus, et just 5 minuti eest oli eksursioon alanud, aga väga sõbralik turvamees uuris välja, et kell 14 on järgmine. Andis mulle veel ühe brožüüri parlamendi kohta ja käis kuskilt toomas mingit teist brozüüri Brisbane´i vaatamisväärsuste kohta, kust ta soovitas mul minna vaatama Old Government Building´ut (Vana Valitsusehoone eesti keeles).

Käisingi seda vaatamas, ilus oli. Ühtlasi käisin QUT Art Museumis vetsus. Arvasin, et lähen pärast selle muuseumiga ka tutvuma, aga tundus kuidagi imelik pisike muuseum ja otsustasin sinna tagasi mitte minna. Pärast lugesin turvamehe poolt antud brozüürist, et see on ülikooli muuseum ja tunduski jama.

Natuke enne kahte olin platsis, sõber turvamees tervitas mind rõõmsalt ja rääkis mulle ise natuke parlamendihoone ajaloost:). Lisaks mulle ilmus kohale ka üks noormees, kes tundus väga tuttav! Algul mul polnud aega mõelda, et miks ta tuttav tundub, sest pidin turvamehega lobisema ja siis tuli giid, kellega ka pidi lobisema. Mingi hetk taipasin, et tegemist on sakslasega, kellega koos Alice Springsis Uluru ekskursioonil käisime! Kusjuures ta oli ainus sealt tuurilt, kellega ma ei suhelnud miskipärast.

Ekskursioon oli tore. Selgus, et Queenslandis on ainus osariigi parlament Austraalias, kus on ainult üks koda. Algul oli teine ka, aga see otsustati kaotada, kui tööpartei ei saanud enam oma seadusi kõrgemast kojast kuidagi läbi.

Istusin osariigi peaministri (ei tea kuidas seda tõlkida, tegelikult on premier, mitte peaminister) toolil! Giid tegi sellest pilti ka. Millalgi laen siia:) Armas maja oli. 80ndatel olid seal suured renoveerimistööd. Termiidid olid suureks probleemiks ja neist lahti saamiseks pandi üle kogu maja telk ja tehti putukatõrjet! Ja saidki termiitidest lahti (seda rääkis muide turvamees).

Kui eksursioon läbi sai, küsisin sakslaselt, kelle nimi muideks on Max, et kas me olime Uluru matkal koos. Ütles, et vist küll, et tema ka nuputas, kust mind teab ja et miks ma üksi olen! Rääkisime siis pikalt, kus kumbki vahepeal reisinud oli (ta käis ka Suurel Ookeaniteel) ja mis veel plaanis (lendab 3 nädala pärast Cairnsist koju). Selgus, et on täitsa normaalne inimene, Uluru matkal mulle tundus veidi imelik ja seepärast ei suhelnudki vist:).

Jätsime hüvasti ja lubasime Facebooki kaudu sõbraks saada:). Elagu Facebook!!! Katrin, pead ka ikka ühinema! Max ka enne Uluru matka polnud Facebookis!:)

Avastasin, et mul oli kaks vastamata kõnet Yavirilt, helistasin tagasi, muidugi automaatvastaja. Jätsin teate, et kahjuks ei saanud enne vastata, et loodetavasti ta on endiselt Brisbane´is. Mõne minuti pärast helistas tagasi ja leppisime kokku kohtuda Myeri keskuses. See on väga suur keskus ja ma polnud varem seal sees käinud. Nii oligi veidi raskusi teineteise leidmisega, eriti kuna ta pidi sushi kohas mind ootama ja selgus, et on kaks samanimelist sushi kohta, lihtsalt üks on E korrusel ja teine A korrusel!:) Lõpuks siiski leidsime üksteist üles ja vestlus oli meeldiv.

Tööst kirjutan vast siis lähemalt, kui seda juba teen. Võtsin mõtlemisaega (Yavir ise pakkus), sest hommikul oli mul olnud teinegi telefonikõne:).

Nimelt helistati heategevusfirmast, kus otsiti rahakogujaid. Sõidetakse mööda Austraaliat ringi ja 10-15 liikmelised meeskonnad küsivad inimestelt raha nt kaubakeskuste ees jne. Siin on see väga levinud ja pidi ka väga tasuv töö olema. Mõtlesin, et võib-olla sobib heategevuseks raha küsimine mulle rohkem, kui müümine ja tundus väga lahe töö olevat. Praegu on nad Darwinis (4 nädalat veel), siis sõidavad Alice Springsi, sealt Cairnsi ja sealt rannikut mööda alla (ma ei tea kui kaugele, sest all ju on talv siis juba:). Nii, et kui ma osutuks valituks, siis pean Darwinisse sõitma, aga kui oled leidnud 20 inimest, kes on nõus igakuiselt heategevuseks annetama, siis makstaks pilet kinni (kuni 200 dollarit).

Terve päeva mõtlesin, et kui valida on, kumma töö valiksin ja tegelikult lõpliku vastuseni ei jõudnudki. Heategevusega ma tahaks tegeleda ja reisida oleks nii lahe, samas kui töötad ja elad ja reisid samade inimestega koos, siis vast tekiks see probleem, et kui millalgi üksi rahulikult olla tahaks, siis kuhu läheks?:) Lisaks seal pole mingit baastasu ja elatakse hostelis või karavanpargis, kus odavam on (aga odavamalt kui 100doltsi nädalas ikka ei saa neis elada) ja lisaks peab igaüks kütuse raha maksma.

Lõpuks otsustati minu eest, heategevuskohast lubati peale lõunat tagasi helistada, aga tegelikult ei helistatudki. Mis oli väga veider, sest vestlus läks väga hästi ja öeldi, et mõne inimesega veel vaja vestelda, aga kindlasti helistatakse ja antakse teada, kas sain tööd või mitte.

Ootasin kella 18ni, siis helistasin Yavirile, et soovin Toowoombasse tööle tulla:).

P.S teel koju nägin lambist Toowoombasse sõitvat bussi!!! Mõtlesin kohe, et ilmselt märk, et pean sinna homme sõitma:)