Ootamatult sai ka Olio Bellos töö otsa! Seejuures esmaspäeval rääkis Brett, et vähemalt nädala lõpuni on tööd ja siis korraga teisipäeva õhtul ütles, et homsest enam tööd pole... väga veider. Ütles, et võib-olla nädala pärast umbes on jälle, et kes soovivad võivad telefoninumbrid jätta, et ta helistab, kui on tööd.
Olio Bellos saime aga tuttavaks Jani ja Wijnandiga Hollandist, kes algselt plaanisid olla Margaret Riveris pruninguni ja juba otsisid tuba üürimiseks, aga siis kui Olio Bellos töö ootamatult otsa sai, otsustasid minna põhja poole, kus soojem ka:). Enne aga oli neil kavas tutvuda Kagu-Austraaliaga ja kutsusid ka meid roadtripile kaasa. Ütlesime, et põhja kaasa me ei lähe, aga nädalasele roadtripile küll!
Pühapäeval töötasime hosteli receptionis ja lõunavaheajal tegime ühes väikeses toas isegi suurpuhastuse, kõik et nädalaks reisile saaks minna. Ja esmaspäeval kell 12 asusimegi teele.
Kõigepealt suundusime hoopis Margaret Riverist põhja poole Busseltoni, sest Wijnand tahtis endale videokaamerat osta. Peale poe (mobiilid olid üllatavalt odavad!) ja WC pausi, asusime teele lõuna poole. Kuna poisid polnud kunagi üheski veinikeldris käinud (mis on Margaret Riveris kui tuntud veinipiirkonnas ennekuulmatu!), siis käisime teel ka Redgate´ist läbi, kus meie Egnega olime kord juba varem käinud. Esialgu me käisimegi ainult kohtades, kus me olime juba varem käinud. Hamelin Bay´s, kuhu umbes kuu aega tagasi vaalad ja delfiinid randusid ja enamus neist hukkus. Seejärel võtsime suuna Pembertoni poole ja sõitsime mööda ka kohast, kus täiskuu pidu toimus:). Ööbima jäime tasuta kämpimiskohas 70 km enne Pembertoni.
Telgis oli natuke kõva magada ja vastu hommikut ka veidi külm, aga muidu oli tore üle pika aja matkata ja lõkke ääres õhtul istuda. Esimesel õhtul mängisime ka mänge, nt riigid ja pealinnad, aga kuna inglise keeles enamus riike lõpeb a-tähega, jäi see mäng varsti pooleli. Spordialade oma kestis kauem ja oli põnevam, sest lähenesime loominguliselt:). Järgmistel õhtutel me mängida enam ei viitsinud, aga õnneks oli poistel kitarr, mida nad mõlemad natuke tinistasid.
Teisipäeval suundusime Pembertoni, kust ostsime süüa-juua ja mina käisin postkontoris kaarti saatmas. Avalikus WC-s, mida on Austraalias küll igas asustatud kohas, pesime ka nõud ära. Käisime jälle Pembertoni lähedal bicentennial puu juures, see kord tegi Jan ülevalt pilte ka, nii et saime teada, kuidas vaade on:). Sõitsime läbi pisikesest armsast asulast Northcliffe, kus bensiinijaamas avastasime, et ESKY kaas on kadunud. Põrutasime tagasi seda otsima ja leidsimegi tee pealt üles (suht puu lähedalt:)). Ööbima jäime kohakeses nimega Windy Harbour ja tuuline oli seal tõesti. Ainsat korda ööbisime tasulises kämpingus (10 dollarit per nina) ning saime nautida sooja dušši ja tasuta küttepuid. Pimedas WC-sse minnes saime ehmatuse osaliseks, nimelt oli muruplats täis kängurusid, kes meid kuuldes igas suunas hüppama hakkasid! Õnneks meie suunas keegi ei hüpanud ja pääsesime ilusti WC-sse. Tagasitulles olime ettevaatlikumad:).
Kolmapäeval käisime Walpole´is treetop walk´il. Puude otsa on ehitatud tee/sillad, kõige kõrgem koht on 40m kõrgusel. Otse alla vaadata ei olnud väga mõnus ja kõigutas ka parajalt, aga väga lahe oli ja puud olid võimsad. Seda kohta nimetatakse Valley of Giants ehk Hiiglaste Org, sest seal kasvavad suured karri ja tingle (eesti keelset vastet ikka veel ei tea) puud. Treetop walk maksis 8 dollarit per nina ja see oli ainus kulutus vaatamisväärsustele sel reisil.
Edasi suundusime linnakesse nimega Denmark ja sellele lähenedes hakkasid üle pikka aja (esimest korda peale Margaret Riverit) tööle ka meie Vodafone mobiiltelefonid! Vodafone leviga on Kagu-Austraalias suured raskused, õnneks Margaret Riveris probleeme pole, aga natuke väljas kohe on. Denmarki lähedal astusime sisse väikesesse kohakesse, kus valmistatakse igasuguseid erinevaid asju, mida tasuta maitsta sai – igasuguseid määrdeid ja oliiviasju ja moose ja iiriseid ja isegi kahte sorti siidrit (liiga kuivad meie maitse jaoks). Ainus asi, mille eest maksma pidi oli jäätis, aga see oli superhea! Mina võtsin passionfruiti jäätise. Reklaamivad nad ennast kohana, kus müüakse suurimat jäätist Denmarkis (?), aga me kõige suuremat ei võtnud ja meie omad olid juba väga suured:).
Ööbima jäime mere ääres imeilusas kohakeses, kus oli silt “Point” ja tõeliselt ilus vaade. Jõudsime just päikeseloojangu ajal ja asusime kohe pildistama:).
Olio Bellos saime aga tuttavaks Jani ja Wijnandiga Hollandist, kes algselt plaanisid olla Margaret Riveris pruninguni ja juba otsisid tuba üürimiseks, aga siis kui Olio Bellos töö ootamatult otsa sai, otsustasid minna põhja poole, kus soojem ka:). Enne aga oli neil kavas tutvuda Kagu-Austraaliaga ja kutsusid ka meid roadtripile kaasa. Ütlesime, et põhja kaasa me ei lähe, aga nädalasele roadtripile küll!
Pühapäeval töötasime hosteli receptionis ja lõunavaheajal tegime ühes väikeses toas isegi suurpuhastuse, kõik et nädalaks reisile saaks minna. Ja esmaspäeval kell 12 asusimegi teele.
Kõigepealt suundusime hoopis Margaret Riverist põhja poole Busseltoni, sest Wijnand tahtis endale videokaamerat osta. Peale poe (mobiilid olid üllatavalt odavad!) ja WC pausi, asusime teele lõuna poole. Kuna poisid polnud kunagi üheski veinikeldris käinud (mis on Margaret Riveris kui tuntud veinipiirkonnas ennekuulmatu!), siis käisime teel ka Redgate´ist läbi, kus meie Egnega olime kord juba varem käinud. Esialgu me käisimegi ainult kohtades, kus me olime juba varem käinud. Hamelin Bay´s, kuhu umbes kuu aega tagasi vaalad ja delfiinid randusid ja enamus neist hukkus. Seejärel võtsime suuna Pembertoni poole ja sõitsime mööda ka kohast, kus täiskuu pidu toimus:). Ööbima jäime tasuta kämpimiskohas 70 km enne Pembertoni.
Telgis oli natuke kõva magada ja vastu hommikut ka veidi külm, aga muidu oli tore üle pika aja matkata ja lõkke ääres õhtul istuda. Esimesel õhtul mängisime ka mänge, nt riigid ja pealinnad, aga kuna inglise keeles enamus riike lõpeb a-tähega, jäi see mäng varsti pooleli. Spordialade oma kestis kauem ja oli põnevam, sest lähenesime loominguliselt:). Järgmistel õhtutel me mängida enam ei viitsinud, aga õnneks oli poistel kitarr, mida nad mõlemad natuke tinistasid.
Teisipäeval suundusime Pembertoni, kust ostsime süüa-juua ja mina käisin postkontoris kaarti saatmas. Avalikus WC-s, mida on Austraalias küll igas asustatud kohas, pesime ka nõud ära. Käisime jälle Pembertoni lähedal bicentennial puu juures, see kord tegi Jan ülevalt pilte ka, nii et saime teada, kuidas vaade on:). Sõitsime läbi pisikesest armsast asulast Northcliffe, kus bensiinijaamas avastasime, et ESKY kaas on kadunud. Põrutasime tagasi seda otsima ja leidsimegi tee pealt üles (suht puu lähedalt:)). Ööbima jäime kohakeses nimega Windy Harbour ja tuuline oli seal tõesti. Ainsat korda ööbisime tasulises kämpingus (10 dollarit per nina) ning saime nautida sooja dušši ja tasuta küttepuid. Pimedas WC-sse minnes saime ehmatuse osaliseks, nimelt oli muruplats täis kängurusid, kes meid kuuldes igas suunas hüppama hakkasid! Õnneks meie suunas keegi ei hüpanud ja pääsesime ilusti WC-sse. Tagasitulles olime ettevaatlikumad:).
Kolmapäeval käisime Walpole´is treetop walk´il. Puude otsa on ehitatud tee/sillad, kõige kõrgem koht on 40m kõrgusel. Otse alla vaadata ei olnud väga mõnus ja kõigutas ka parajalt, aga väga lahe oli ja puud olid võimsad. Seda kohta nimetatakse Valley of Giants ehk Hiiglaste Org, sest seal kasvavad suured karri ja tingle (eesti keelset vastet ikka veel ei tea) puud. Treetop walk maksis 8 dollarit per nina ja see oli ainus kulutus vaatamisväärsustele sel reisil.
Edasi suundusime linnakesse nimega Denmark ja sellele lähenedes hakkasid üle pikka aja (esimest korda peale Margaret Riverit) tööle ka meie Vodafone mobiiltelefonid! Vodafone leviga on Kagu-Austraalias suured raskused, õnneks Margaret Riveris probleeme pole, aga natuke väljas kohe on. Denmarki lähedal astusime sisse väikesesse kohakesse, kus valmistatakse igasuguseid erinevaid asju, mida tasuta maitsta sai – igasuguseid määrdeid ja oliiviasju ja moose ja iiriseid ja isegi kahte sorti siidrit (liiga kuivad meie maitse jaoks). Ainus asi, mille eest maksma pidi oli jäätis, aga see oli superhea! Mina võtsin passionfruiti jäätise. Reklaamivad nad ennast kohana, kus müüakse suurimat jäätist Denmarkis (?), aga me kõige suuremat ei võtnud ja meie omad olid juba väga suured:).
Ööbima jäime mere ääres imeilusas kohakeses, kus oli silt “Point” ja tõeliselt ilus vaade. Jõudsime just päikeseloojangu ajal ja asusime kohe pildistama:).
Oled sa ikka täiesti kindel, et te Kagu-Austraalias olete?:)
ReplyDeleteKas pidite tripi eest hollandi poistele raha ka maksma?
ReplyDeletekrt, edelas muidugi!!!:)
ReplyDeletebensiini raha ja toitu ostsime nelja peale:) kokku läks üllatavalt vähe, ainult Perthis öömaja viimasel ööl ja bussiga Margareti sõit olid suht kallid.