Neljapäeval poisid surfasid ööbmiskoha lähedal Ocean Beachil, meie chillisime sel ajal oma ilusas ööbimiskohas (vaade paremale oli nagu Iirimaa ja vaade vasakule Vahemere maad). Mõne tunni pärast tuli Jan meile järgi, sest Wijnand oli läinud surfama (neil oli kahe peale üks surfilaud). Pakkisime asjad kokku ja läksime Ocean Beachile. Pesime Egnega avalikus WC-s nõusid (süüa tegime kordamööda ja need, kes süüa ei teinud, pesid tol päeval nõusid) ja ootamatult ründasid meid sääsed! Täiesti kohutav! Selle aja jooksul, mil me nõusid pesime, sõid meid täiesti ära! Muul ajal me sääski ei näinudki.
Poolest päevast saime lõpuks liikuma! Olin mures, et me ei jõua laupäevaks koju, et Kieranile pühapäeval vaba päev anda, aga see ei sõltunud meist. Igal hommikul äratasime poisid üles ja panime kähku telgi kokku jne ning rõhutasime, et meil vaja tööl olla pühapäeval, aga hiljemalt esmaspäeval.
Denmarki piirkond on ka väga ilus. Meenutab Iirimaad (ja natuke ka Lõuna-Eestit), küngastega, roheline ja palju lambaid (reisi alguses oli igal pool hästi palju lehmi). Käisime Albanys. Huvitav ja päris suur linnake. Eriti meeldisid vanad majad (st Austraalia mõistes vanad), Albany on vanim Euroopa asustus Lääne-Austraalia osariigis, asutatud 1826. Kahjuks meil polnud aega peatuda, et pilte teha. Nii, et Albanysse tahaks kindlasti millalgi uuesti minna. Käisime ainult poes, aga kuna hakkas juba pimedaks minema, siis kaugemale ei jõudnudki, vaid otsisime ööbimiskoha Denmarki ja Albany vahepeal. Ööbisime tasuta kämpimiskohas (kus oli see huvitav pliit, millel süüa tegime, ainult et kartulid jäid pooltooreks, sest hakkasid juba ära kõrbema!) mere ääres. Taas kord väga ilus vaade ja tugev lainekohin. Austraallastele väga meeldib treppe ehitada (ja igasugused sildid ka), ka meie ööbimiskohas sai trepist üles minna ja veelgi ilusamat vaadet nautida.
Reedel ärkasime varem ja sõitsime terve päeva, et jõuda Hydenisse, kus asub Wave Rock (ehk Laine Kalju). Teel läbisime Stirling Range mäeaheliku, mis ei tähendanud mingit kuru ületamist vms, vaid seda et nii vasakul kui paremal olid mäed, aga tee läks ikka tasast maad mööda:). Mäed olid väga ilusad, tegime alguses neist pilti auto aknast (ja võtsime videosse), aga lõpuks tegime ka pildistamise peatuse:). Hydenisse jõudsime kui hakkas juba pimedaks minema nii, et Wave Rocki vaatamine jäi järgmiseks päevaks, sest see pidi olema umbes tunnine jalutuskäik (tasuta, aga maksma pidi auto parkimise eest! Me lihtsalt ei maksnud). Ööbisime karavanpargi lähedal metsas:).
Laupäeva hommikul käisime karavanpargis dušši all. Maksis 3 dollarit nägu, aga duššid olid täiesti luksuslikud ehk seda raha igati väärt! Nautisime täiega:). Kui oma telkimiskohta tagasi jõudsime, poisid ikka veel magasid. Tegime kohvi ja äratasime nad üles. Olime veidi mures, et kas jõuame õhtuks ikka Perthi, aga kui ütlesime poistele, et tahame kindlasti Perthi jõuda ja seal hostelis ööbida (mitte enne Perthi kuskil metsas), siis nad lubasid, et jõuame.
Käisime Wave Rockil, kus meil läks kauem kui tund, aga ilmselt kuna jalutasime pikalt Wave Rocki peal. Wave Rock ise on väga lahe, aga piltidelt tundub suurem ja veelgi lahedam:). Tegime seal ka reisi ainsad grupipildid. Kartsime, et koht on kindlasti rahvast paksult täis ja muretsesime, kuidas seal nii pilti teha, et teised peale ei jääks. Aga pigem tekkis probleem, kes meist pilti teeks:). Rahvast natuke ikka oli, aga üllatavalt vähe. Lisaks vaatasime Jõehobu haigutust ja tegime ka seal pilti.
Ülejäänud päev möödus autos Perthi poole kihutades. Vahepeal tegime jalgade sirutamise peatuse, aga nii kiire oli, et isegi võileibu tegime ja sõime autos (st sõites). Perthi jõudsime kella 18 paiku. Nii tore oli üle pika aja suures linnas olla ja kuna me olime enne seal olnud, siis oli natuke kodune tunne ka:). Ööbisime Billabongi hostelis, kus olime ka Austraaliasse saabudes ööbinud (see tundus nüüd nii ammu olnud olevat!). Jätsime poistega hüvasti, sest nad ei jäänud hostelisse ööbima, vaid läksid Jani onu juurde ja järgmisel päeval suundusid põhja poole. Meie kolisime 8sse tüdrukute tuppa mis koosnes kahest toast, aga vannituba oli üks. Panime asjad ära ja läksime süüa otsima.
Eelmine kord olime nii hädas normaalse koha leidmisega, seepärast tahtsime minna ainsasse heasse toidukohta, mille eelmine kord olime leidnud. Aga õhtul tundus see liiga korralik koht olevat (metsast tulnud ja plätudega:)) nii, et otsisime taas kord natuke uut kohta, aga lõpuks leidsime täitsa hea koha, kus küll neid toite, mida meie tahtsime õhtuti miskipärast enam ei müüdud:). Ostsin mereannid friikartulite ja salatiga (sh fetasalat), mis tuli välja, et oli väga väga suur ports, peaaegu pooled friikartulid jäid söömata:), maksis 13 dollarit.
Seejärel läksime nautima superodavat internetti! Margaret Riveris on internet palju kallim, kui Perthis, aga lisaks sellele oli Perthis tänu konkurentsile hind veel alla läinud ja nüüd sai tund aega internetti 1 dollari eest!!!! (8kr, Margaretis 6 dollarit!) Lisaks odavusele polnud me nädal aega netis käinud nii, et olime kohe 2h:). Perthis oli palju soojem, kui Margaretis. Isegi internetikohvikusse u kell üheksa õhtul minnes oli veel soe. Alles netist tulles südaöö paiku oli jahe.
Hinna sees oli hommikusöök, nautisime seda ja läksime bussijaama otsima. Bussi- ja rongijaamadest on Perthis väga raske aru saada, sest loomulikult neid peab mitu olema ja linna keskel asuvast bussijaamast muidugi väljuvad ainult linnaliinid. Seekord tahtsime minna teise bussifirmaga (sest South West Coach Lines´i kodukas on megaimelik ja ei õnnestunud bussiaegu sealt teada saada), see tähendab muidugi et hoopis teisest bussijaamast, mida meil ei õnnestunud leida nii, et arvasime juba, et jäämegi Perthi! Mul oli nii suur koduigatsus, et küll Perthi kauemaks ei tahtnud jääda (lisaks niigi süda valutas, et jõuame päev hiljem ja Kieran ei saa pühapäeva vabaks. Samas lohutasime end sellega, et vahest ta tahab pühapäeva ja vahest esmaspäeva). Otsustasime minna vaatama, kas South West Coach Lines´iga saab Margareti ja õnnestus saada k 13.30 bussi peale, mis lisaks sõitis kiiremini, kui Transwa buss oleks sõitnud! Ja peale 4h ja 15 minutit olimegi tagasi Margaret Riveris!!! Küll oli hea kodus olla!
Kieran ei olnud pahane, vaid andis meile lausa šokolaadi kojujõudmise puhul:).
Poolest päevast saime lõpuks liikuma! Olin mures, et me ei jõua laupäevaks koju, et Kieranile pühapäeval vaba päev anda, aga see ei sõltunud meist. Igal hommikul äratasime poisid üles ja panime kähku telgi kokku jne ning rõhutasime, et meil vaja tööl olla pühapäeval, aga hiljemalt esmaspäeval.
Denmarki piirkond on ka väga ilus. Meenutab Iirimaad (ja natuke ka Lõuna-Eestit), küngastega, roheline ja palju lambaid (reisi alguses oli igal pool hästi palju lehmi). Käisime Albanys. Huvitav ja päris suur linnake. Eriti meeldisid vanad majad (st Austraalia mõistes vanad), Albany on vanim Euroopa asustus Lääne-Austraalia osariigis, asutatud 1826. Kahjuks meil polnud aega peatuda, et pilte teha. Nii, et Albanysse tahaks kindlasti millalgi uuesti minna. Käisime ainult poes, aga kuna hakkas juba pimedaks minema, siis kaugemale ei jõudnudki, vaid otsisime ööbimiskoha Denmarki ja Albany vahepeal. Ööbisime tasuta kämpimiskohas (kus oli see huvitav pliit, millel süüa tegime, ainult et kartulid jäid pooltooreks, sest hakkasid juba ära kõrbema!) mere ääres. Taas kord väga ilus vaade ja tugev lainekohin. Austraallastele väga meeldib treppe ehitada (ja igasugused sildid ka), ka meie ööbimiskohas sai trepist üles minna ja veelgi ilusamat vaadet nautida.
Reedel ärkasime varem ja sõitsime terve päeva, et jõuda Hydenisse, kus asub Wave Rock (ehk Laine Kalju). Teel läbisime Stirling Range mäeaheliku, mis ei tähendanud mingit kuru ületamist vms, vaid seda et nii vasakul kui paremal olid mäed, aga tee läks ikka tasast maad mööda:). Mäed olid väga ilusad, tegime alguses neist pilti auto aknast (ja võtsime videosse), aga lõpuks tegime ka pildistamise peatuse:). Hydenisse jõudsime kui hakkas juba pimedaks minema nii, et Wave Rocki vaatamine jäi järgmiseks päevaks, sest see pidi olema umbes tunnine jalutuskäik (tasuta, aga maksma pidi auto parkimise eest! Me lihtsalt ei maksnud). Ööbisime karavanpargi lähedal metsas:).
Laupäeva hommikul käisime karavanpargis dušši all. Maksis 3 dollarit nägu, aga duššid olid täiesti luksuslikud ehk seda raha igati väärt! Nautisime täiega:). Kui oma telkimiskohta tagasi jõudsime, poisid ikka veel magasid. Tegime kohvi ja äratasime nad üles. Olime veidi mures, et kas jõuame õhtuks ikka Perthi, aga kui ütlesime poistele, et tahame kindlasti Perthi jõuda ja seal hostelis ööbida (mitte enne Perthi kuskil metsas), siis nad lubasid, et jõuame.
Käisime Wave Rockil, kus meil läks kauem kui tund, aga ilmselt kuna jalutasime pikalt Wave Rocki peal. Wave Rock ise on väga lahe, aga piltidelt tundub suurem ja veelgi lahedam:). Tegime seal ka reisi ainsad grupipildid. Kartsime, et koht on kindlasti rahvast paksult täis ja muretsesime, kuidas seal nii pilti teha, et teised peale ei jääks. Aga pigem tekkis probleem, kes meist pilti teeks:). Rahvast natuke ikka oli, aga üllatavalt vähe. Lisaks vaatasime Jõehobu haigutust ja tegime ka seal pilti.
Ülejäänud päev möödus autos Perthi poole kihutades. Vahepeal tegime jalgade sirutamise peatuse, aga nii kiire oli, et isegi võileibu tegime ja sõime autos (st sõites). Perthi jõudsime kella 18 paiku. Nii tore oli üle pika aja suures linnas olla ja kuna me olime enne seal olnud, siis oli natuke kodune tunne ka:). Ööbisime Billabongi hostelis, kus olime ka Austraaliasse saabudes ööbinud (see tundus nüüd nii ammu olnud olevat!). Jätsime poistega hüvasti, sest nad ei jäänud hostelisse ööbima, vaid läksid Jani onu juurde ja järgmisel päeval suundusid põhja poole. Meie kolisime 8sse tüdrukute tuppa mis koosnes kahest toast, aga vannituba oli üks. Panime asjad ära ja läksime süüa otsima.
Eelmine kord olime nii hädas normaalse koha leidmisega, seepärast tahtsime minna ainsasse heasse toidukohta, mille eelmine kord olime leidnud. Aga õhtul tundus see liiga korralik koht olevat (metsast tulnud ja plätudega:)) nii, et otsisime taas kord natuke uut kohta, aga lõpuks leidsime täitsa hea koha, kus küll neid toite, mida meie tahtsime õhtuti miskipärast enam ei müüdud:). Ostsin mereannid friikartulite ja salatiga (sh fetasalat), mis tuli välja, et oli väga väga suur ports, peaaegu pooled friikartulid jäid söömata:), maksis 13 dollarit.
Seejärel läksime nautima superodavat internetti! Margaret Riveris on internet palju kallim, kui Perthis, aga lisaks sellele oli Perthis tänu konkurentsile hind veel alla läinud ja nüüd sai tund aega internetti 1 dollari eest!!!! (8kr, Margaretis 6 dollarit!) Lisaks odavusele polnud me nädal aega netis käinud nii, et olime kohe 2h:). Perthis oli palju soojem, kui Margaretis. Isegi internetikohvikusse u kell üheksa õhtul minnes oli veel soe. Alles netist tulles südaöö paiku oli jahe.
Hinna sees oli hommikusöök, nautisime seda ja läksime bussijaama otsima. Bussi- ja rongijaamadest on Perthis väga raske aru saada, sest loomulikult neid peab mitu olema ja linna keskel asuvast bussijaamast muidugi väljuvad ainult linnaliinid. Seekord tahtsime minna teise bussifirmaga (sest South West Coach Lines´i kodukas on megaimelik ja ei õnnestunud bussiaegu sealt teada saada), see tähendab muidugi et hoopis teisest bussijaamast, mida meil ei õnnestunud leida nii, et arvasime juba, et jäämegi Perthi! Mul oli nii suur koduigatsus, et küll Perthi kauemaks ei tahtnud jääda (lisaks niigi süda valutas, et jõuame päev hiljem ja Kieran ei saa pühapäeva vabaks. Samas lohutasime end sellega, et vahest ta tahab pühapäeva ja vahest esmaspäeva). Otsustasime minna vaatama, kas South West Coach Lines´iga saab Margareti ja õnnestus saada k 13.30 bussi peale, mis lisaks sõitis kiiremini, kui Transwa buss oleks sõitnud! Ja peale 4h ja 15 minutit olimegi tagasi Margaret Riveris!!! Küll oli hea kodus olla!
Kieran ei olnud pahane, vaid andis meile lausa šokolaadi kojujõudmise puhul:).
No comments:
Post a Comment