Perthist:)

Meie Aussi mobla numbrid:
Mina 0061451044331
Egne 0061451044332

Oleme kolmandat päeva Perthis ja enamus linnast on nähtud. Meeldib. Suurlinna mulje tekib ainult pilvelõhkujatest, muidu on pigem nagu väike linn ehk laid pack, nagu igal pool kirjutataksegi.
Panen pilte ka. Päris palju oleme jala käinud, kuigi siin on kesklinnas tasuta ühistransport ja mõtlesime sellega tiirutada (kolm tasuta liini on sinine, punane ja kollane CAT), aga pole veel jõudnud.
Oleme asju ajanud:). Asjaajamine ei ole siin lihtne. Ostsime eellaetud telefonikaardi, hiljem selgus, et ise peab seda laadima, mis sest et poest krediiti ostsime. Sooduspakkumine oli, et saame 10dollari eest vee ekstra kõneaega, aga seda me miskipärast siiani pole saanud.

Viisa saime passi, ootama pidime umbes tund aega, aga viisa panemine ise võttis väga vähe aega. On värviline, aga üldse mitte nii ilus, kui näiteks India viisa:).
Kolm esimest ööd olin meile Eestist bookinud Billabong hostel resort`is, 4-tärni hostel ja puha. Pildil nägin basseini ka ja LP ka väga kiitis. Tegelikult oli normaalne, aga mitte midagi väga erilist (nt Lissaboni black&white hostel oli palju lahedam). Olime neljases tüdrukute toas ja toakaaslased vahetusid iga päev. Algul olid šveitsi tüdrukud, kes jäid meelde sellega, et hoidsid oma asju igal pool laiali ja eriti meeldis ühele neist hoida oma kotte ümber minu nii, et ta sai muudkui tiirutada ümber minu ja mu seljakoti... vahepeal olid mingid vaikivad tüdrukud, kelledega vahetasime ainult teresid ja lõpuks saabus üks lobiseja kuubis Inglismaalt.
Peale kolme ööd mõtlesime, et kuluks ära vaheldus ja bookisime endale öö hostelis Grand central, seal me ööbime siis täna. Ja on täielik urgas. Konditsioneeri ei ole! Siinses kliimas ei oleks selle pealegi tulnud. WC on korrus kõrgemal, vannituba me pole veel tuvastanud (pidid olema igal korrusel, va meie korrus) ja 25dollari eest saime kohad mixed 4ses toas (võrdluseks Billabongis olime 27dollari eest 4ses tüdrukute toas). Maksime päev varem toa eest ära ja täna vedasime end kohale. Eriti mõnus ei ole raskete kottidega vantsida mööda linna, aga hea trenn:). Esimene pettumus oli see, kui ajaleheputka oli kinni. Nimelt öeldi meile, et laupäeval ilmub The Western Australia, kus on töökuulutused (eelmine kord olevat 1000tk olnud). Läksime siis oma uude hostelisse, kuhu jätsime kotid ja läksime kesklinna lehte osta. Leht on väga paks ja koosneb kahest osast. Tudeerisime seda hosteli lobbys ja kuulutusi oli palju, aga farmitöö kohta ainult farmhand´ide ja lambapügajate töökohti. Oli ka lambapügajate tasuta koolituse kuulutus ja Egne arvas, et peaksime sellele mõtlema, aga ma keeldusin:), natuke liiga jube töö. Aga farmides pole siin veel hooaeg alanud lootust on umbes nädala pärast.
Kl 12 öeldi meile, et meie tuba alles koristatakse ja läheb aega, sest tuba on on the ground floor. Poole tunni pärast läks ikka veel aega ja meile pakuti, et saame sama hinnaga minna teise hostelli 200 kaugusel, Globe Backackers City Resort. Registreerisime seal end sisse (igas hostelis tuleb maksta 20dollarit võtme deposiiti, mille pärast tagasi saab kui oled võtme ja linad tagastanud) ja siis selgus, et me ei saanud mitte 4st tuba, vaid umbes sajase. Ja kõigil olid asjad kus juhtus, tükk aega pidime otsima, millised voodid peaks vabad olema ja siis tulime ära sealt ja läksime esimesse hostelisse tagasi (enne lasime helistada sinna, et tahame endiselt oma tuba). Ja nii me olemegi valentiniäeval poistega 4ses toas, ühte me magamas juba nägime, teis pole õnnestunud veel kohata:).
Seal romantilises urkas oleme ühe öö, siis tahaks Fremantle`isse minna, see on linn u 30km Perthist ja seal on rannad. Kõigepealt peame muidugi sinna öömaja bookima.
Täna on esimest korda natuke kehvem ilm, st et päikest vähe, palav ei ole, vaid soe ja isegi on vihma tibutanud. Aga tänaseks lubas lausa äikesetormi, järgmisteks päevadeks jälle ilusat ilma. Eile põlesime juba esimest korda ära ka, kuigi kasutasime 30faktoriga päikesekreemi. Aga pikk jalutuskäik oli meil ka, käisime Kings Park´is, kust oli ilus vaade linnale. Ühegi pilvelõhkuja otsa siin kahjuks ei saa ja parimad vaatepuktid on Kings Park, vaateratas ja Swan Bell Tower, kaks viimast aga tasulised ja väga madalad, nii et me valisime tasuta variandi:).
Arhitektuur on siin huvitav, kuigi linn asutati alles 1829.a ja varasemaid maju seega pole. Tegime pilti kohast, kus linn alguse sai (ja asutaja kujust, kapten James Stirling) ja nullpunktist, kust mõõdetakse kõik vahemaad Lääne-Austraalias. Huvitavatest majadest ja puudest:), nagu teada puud mulle väga meeldivad ja tavaliselt on mul kavas neid ärast pildi järgi joonistada, seni vist ei ole ühegi enda joonistatud pildi järgi joonistamiseni jõudnud:).
Söögikohtade leidmisega on meil suuri raskusi, kugi LP kiidab Perthi baaride ja restoranide ja igasuguste söögikohtade rohkuse poolest. Tegelikult on söögikohti vähe ja enamus Aasia omad. Nii olemegi siin söönud ainult Hiina, Indoneesia ja Jaapani restodes ja ainult Indoneesia nuudlid olid ka maitsvad. Täna üritasime poest süüa osta, aga ega see eriti paremini ei õnnestunud. Porgandidieeti tuleb ilmselt hakata pidama. Nektariinid olid ka tegelikult väga head:).
Poest ostetud kraamiga tulime Western Australian Museumi ette piknikku pidama ja juhuslikult oli siin täna ka turg. Praegu istun muuseumi vastas pingil:) ja ole wifit, vaid trükin wordi, et pärast kopida blogisse. Helistasime töökuulutusi läbi, aga laupäev on ja väga vähesed numbrid vastasid, ainult ühes kohas öeldi, et töökoht on võetud, teises et helistage teisel numbril ja kolmas, et tahetakse kogemusega inimest. Aga nagu öeldud farmihooaeg pole veel alanud ja otsisime suvalist tööd, mida hooaja alguseni teha. Esmaspäeval tuleb helistamist jätkata ja mõnedesse kohtadesse tueb cv saata. Esmaspäeval soovitati meil tagasi tulla ühte kohta, et farmerid helistavad ja annavad teada töökohtadest.
Aga elu on lill ja isegi urgastest öömaja ja kõik muu taoline ei suuda seda häirida.
Varahommikul u 2 ja 4 ja 6 paiku me teadmata põhjustel magada ei saa, vbl ajavahest tingituna. Eriti ei saa magada Egne, aga ka mina olen juba kahel ööl 2h öösel üleval olnud.
Egne tundis koduigatsust juba Singapuris ja hiljem pole tundnud, mina tundsin siis, kui Oskarile tahtsin helistada, aga üldiselt oleme me siin alles kolmandat päeva ja rohkem polegi midagi kirjutada!:)
Kõik meilid, smsid ja kommentaarid blogisse on oodatud!:)