Esmaspäev, 16. märts 2009.a

Ma pole viitsinud blogi kirjutada:).

Kolm päeva pole tööl käinud, homse kohta veel ei tea, sest Steve´ilt pole kahjuks sõnumit tulnud. Korjamist pidi veel olema 2 nädalat ja siis ongi hooaeg juba läbi. Edasisi plaane ei tea.

Õnneks saime jälle palju rohkem palka kui kartsime. Korjamist oli palju vähem kui eelmisel nädalal, aga palka saime ainult natuke vähem! See on hea uudis. Nüüd tahaks sel nädalal ka tööd teha, et midagi teenida:).

Igal pool on praegu muidu paus, sest heledad viinamarjad on korjatud ja tumedad pole veel valmis. Lootsime, et me pääseme pausist, sest korjasime juba tumedaid....

Vahepeal sai kuu aega Aussis täis! Tähistasime väikese veiniga.

Sel nädalal oleme käinud Gracetowni rannas (pisike rand, mulle meeldis, Egnele ei meeldinud, sest lainet polnud ja liiga soe vesi:)) ja kaks korda Rivermouthis. Rivermouth on koht, kus nagu nimigi ütleb, jõgi (Margaret River) merre suubub. Tegelikult ta hetkel mereni ei jõua, aga veerohkemal ajal peaks jõudma. Olime sellest kohast palju ilusaid pilte näinud ja oli ka väga ilus! Esimesel korral jõudsime sinna peale lõunat (sest Kieran ütles, et läheb sinna ja lubas meid kaasa võtta ja siis jäi magama!). Laine oli väga suur, meri tundus lausa tormine. Ujuda ei tohtinud, sest ohtlik. Väga võimas vaatepilt oli ja saime ilusad pildid:).

Kuna Kieran magas, läksime häälega. Üks mees võttis meid peale, me ei tea, kuhu ta ise suundus, sest ta ütles, et võib meid Rivermouthi ära viia! Rivermouth on lähedal, u 9 km Margaret Riverist, Prevelly Beachi kõrval (see rand, kus me jala käisime). Mees ütles, et ta töötab vabatahtlike päästeorganisatsioonis.

Tegime möllavast merest pilte ja kõndisime mööda jõeäärt. Jõgi oli võrreldes merega eriti rahulik. Väga aeglase vooluga jõgi on ja kanuutamine on sellel väga populaarne. Kalapüük ka. Matkasime natuke ka jõeäärse künka peal ja leidsime kaljud, kus oli midagi koopataolist. Ühes kohas olid kõverad huvitavad puud jõe ääres, kuhu seetõttu Egne arvates oleks ideaalselt krokodill sobinud:).

Seda ei suuda meenutada, kes meid koju tagasi viis:).

Ühel hommikul pidime varem tööle minema (6.45), jätsime Lidale sõnumi automaatvastajale et oleme 20 minutit varem tee ääres, aga kui talle see aeg ei sobi, siis andku teada. Lida ei helistanud, nii et olime 20 minutit varem tee ääres, aga Lidat ei tulnud ega tulnud... Õnneks taipasime helistada Markile, et ta meid kaasa võtaks, sest ta töötab meie kõrval viinamarjaistanduses. Tema muidugi pidi seitseks tööle minema nii, et jõudsime umbes seitsmest kohale, aga passisime veel, sest paljud jäid hiljaks:). Selgus, et Lida ei saanud meie sõnumit kätte ja oli tahtnud meile hoopis helistada, et jääb hiljaks, aga tal pole meie telefoninumbreid. Kahjuks jätsime oma kotid kontorisse teadmata, et läheme korjama väga kaugele viinamarjapõllule. Nii, et peale tööd läksime Danieliga (brasiiliakutt, kes meid endale 3x külla on kutsunud ja kellega me aeg-ajalt randa sõidame) kontorisse ja häälega koju.

Hääletasime kuttide peale, kel terve tagaiste oli asju täis ja kukkusid neid sealt ära kühveldama ja pagasnikusse panema, et me autosse mahuks:), saime nendega Gracetowni teeotsani nendeg. Ütlesid, et nad käivad karavanpargis dušši all, et neil läheb umbes 15 minutit aega, et kui me vahepeal auto peale ei saa, siis viivad meid Margaret Riverisse:). Järgmisena võttis peale naine, kes ütles, et ta tavaliselt hääletajaid peale ei võta, aga meid õnneks võttis:). Oli väga sõbralik ja ütles, et talvel paljud siinsed elanikud sõidavad põhjapoole, et seal ujuda ja surfata:).

Kui me teisel korral Rivermouthist tagasi tulime (päevitasime privaatrannas, st leidsime väikese koha, kus kedagi polnud), hääletasime eestlaste peale (kes elavad Gracetowni karavanpargis ja keda olime korra ka varem näinud).

Eile hommikul kolisime mixed dormi, siin on suurem ja meile teises hostelis väga meeldis. Lisaks olid vahepeal meie toas mingid veidrad tüdrukud (vaatasid terve päev toas läpakast filmi häälega, nii et me ei saand toas olla, rääkimata magamisest). Algul Kieran ütles, et umbes kahe nädala pärast võibolla saab, aga ei teagi, kas tegi nalja või mis, igatahes saime paari päeva pärast:). Pidime varakult kolima, sest läksime Markiga kella 7st pildistama karripuude metsa ja Augustasse. Augustat on meile palju kiidetud, aga mingit erilist muljet meile küll ei jätnud. Ilus ja kena väike kohake.

Karrimetsade vahel hüppas teele känguru! Täpselt minu kõrvale, nii jube oli! Õnneks me otsa ei sõitnud. Ja nii suur oli (mikroka kõrgune)! Pildistades kuulsime krabistamist ja oli jälle üks känguru, kes seal ringi hüppas (mäest üles hüppamist oli eriti lahe vaadata)! Augustas nägime pelikane ja delfiine, võtsin mõlemaid videosse ka.

Täna mina ainult lebotasin, Egne käis 20 km maha, et väikest Ellensbrook`is juga näha:).