pildid Brisbane´ist ka

Lõpuks on tulnud aeg Brisbane´ist kirjutada:). Olin seal täpselt ühe nädala ja mulle see linn meeldis. Kohtadega on nii, et nad kas meeldivad või ei meeldi või siis jätavad külmaks, aga väga raske on seletada, miks. Ka Brisbane´i puhul on raske öelda, miks ta mulle meeldib. Lihtsalt selline mõnus tunne oli seal linnas. Nagu suurlinn, aga samas väga rahulik ja suure linna mulje jättis ainult pilvelõhkujate pärast:).

Õnneks tegin Brisbane´is olles märkmeid.

29.aprill, neljapäev

Lennuni Sydneyst Brisbane´i oli palju aega, sest valisime bussi lennujaama Katu lennuaja järgi (rahvusvahelise lennu puhul tuleb palju varem lennujaamas olla, siselendude puhul suletakse check-in 30 minutit enne lendu). Lugesin Katu toodud "Minu Kanadat". Nagu teada, mulle Minu sarja raamatud väga meeldivad, Kanada puhul oli eriti südamelähedane see, et kirjutajaks oli väliseestlane:), Katu arvates olen ma ka juba väliseestlaseks muutumas! Väga huvitav raamat igatahes ja nagu kõik Minu sarja raamatud (vähemalt seni) läks raamatu lugemine väga kiiresti (Austraalias olles liiga kiiresti, sest kust ikka järgmist raamatut, eriti eesti keelset võtta).

Lend oli lühike. Kuigi olin väsinud, ei saanud ma kahjuks magada. Lend oli väljamüüdud.

Brisbane´is tervitas soe ilm ja kuum päike! Selleks ma siia ju lendasingi.

Koti sain suhteliselt kiiresti kätte, leidsin üles shuttle bussi leti, pilet maksis 15$ ja pidin natuke ootama. Buss ise peatus iga hosteli ja hotelli juures nii, et jõudsin hostelisse palju hiljem, kui olin neile meili teel teada andnud.

Hosteli (Banana benders backpackers) ees hüüdis mingi mees: "Tere, Marin! Kuidas läheb?" (nime hääldus muidugi oli midagi ebamäärast, aga taipasin, et minu nime hüüti). Vastasin, et mul läheb hästi ja kõndisime koos hostelisse. Selgus, et tegemist oli hosteli retseptsionistiga, kes oli minu saabumist oodanud. Kuna ma meilis öeldud ajal ei ilmunud, siis ta oli retseptsiooni kinni pannud ja mul vedas, et ta oli just tagasi tulnud, midagi võtma.

Sain koha 4ses toas kohe receptioni (annan selle sõna puhul alla, ma ei tea, mis see eesti keeles peaks olema!) kõrval, kus peatus juba kaks saksa tüdrukut. Nad olid samal päeval saabunud, kuid minu saabudes linna peal. Hostel oli päris tühi, enamus pidi töötama. Retseptsionist soovitas mul seda ära kasutada ja uinaku teha, sest ütlesin, et olen väga väsinud. Töö kohta ütles, et praegu on peamiselt meestele tööpakkumisi, aga see võib muutuda. Igatahes pani ta mu nime kirja. Nimelt nad tööd ise ei otsi, vaid panevad nime ja mobla numbri kirja ning kui neile keegi helistab, et neil tööd pakkuda, siis võtavad sealt nimekirjast kellegi. Samas ta ütles, et võib-olla saan varsti hostelis mõned päevad koristada ja et aeg-ajalt on näiteks lapsehoidjaid vaja...

Kobisingi magama.

Magasin paar tundi. Olin just ärganud, kui mu toakaaslased koju saabusid. Olid sõbralikud, Trixi ja Carla. Ütlesid, et väga raske on tööd leida. Nende meelest kogu Austraalias! Olid mõned kuud Austraalias olnud ja polnud veel tööd leidnud ning ilmselt seetõttu peavad varsti Saksamaale tagasi minema. Samas nad polnud kunagi kusagil piisavalt kaua, et tööd leida. Nad ei tahtnud kuhugi kauaks paigale jääda, sest olid juba veendunud, et tööd ei leia ja siis parem olemasoleva raha eest reisida, kui kusagil passida.

Läksin välja süüa ostma. Ostsin capuccino ja saiakese. Istusin pingile sööma. Mingi hetk istus üks keskealine naine mu kõrvale ja hakkas lobisema:). Uuris, kust ma olen ja mida Brisbane´is teen. Kui ütlesin, et tulin siia tööd otsima, tahtis mind väga aidata. Ütles, et ta ise elab Sunshine Coastil (Brisbane´ist põhja poole), et seal kindlasti leiaks tööd, aga et Brisbane´i kohta ta ei tea. Ta tundis ainult lillepoe omanikku ja tormas kohe talt küsima ega ta ei tea, kas keegi otsib töötajat! Lillepoe omanik ei teadnud, aga üks töötaja oli näinud Fortitude Valleys (Brisbane´i linnaosa, aga kesklinnast veidi eemal) kuulutust. Kohe kirjutati mulle aadress ja kuidas sinna saab:). Lubasin järgmisel hommikul CV-ga sinna minna:). Väga meeldiv naisterahvas oli, ta mees ühines ka meiega varsti. Selgus, et järgmisel nädalal nad lendasid Euroopasse. Ja mitte ainult Euroopasse, vaid Helsingisse!!! Soovitasin neil Eesti ka minna, aga nad polnud kindlad, kas neil on aega.

Jätsin nendega hüvasti, toidupoest läbi ja koju. Tegin endale uue CV ja saatsin juba mõned CV-d ära ka.

Panen siia vahele mõned pildid Brisbane´ist:

St Edward Church (Edwardi kirik)

City Hall. Kahjuks oli see renoveerimiseks suletud (kuni järgmise aastani!), muidu oleks saanud sinna torni tippu tasuta minna vaadet nautima!!!

Armas kirikuke. Minu armastus arhitektuuri vastu peaks seda blogi vaadates ilmselge olema:)

Anzac Square ehk väljak. Anzac tähistab Austraalia ja Uus-Meremaa sõdureid, kes on sõdides surma saanud. Tähistatakse lausa Anzac päeva nende mälestuseks ning olemas on ka Anzac küpsised (väga nämmad). Anzac memoriaalid on vist küll igas linnas olemas.

Broome´is olid sellised puud:)

See maja tuletab mulle Ameerikat meelde. Mitte, et ma seal käinud oleks, aga filmidest:)

30.aprill, reede

Hommikul selgus, et toa asukoht ei ole just parim, sest receptionis ja selle ümber oli palju liikumist. Ärkasin kell 9.

Sakslased läksid muuseumi ja parki, kus on tehisrand ja laguun (ma ei tea, kas selline sõna on üldse eesti keeles? Olen liiga laisk, et sõnastikust kontrollida).

Läksin ühte teise hostelisse CV-sid printima, sest meie hostelis sellist võimalust ei olnud! (meie hostel oli väike ja puhas, aga tundus suhteliselt vana. Armas, mulle meeldivad väikesed ja iseloomuga hostelid:), peaasi, et puhtad). Seejärel läksin rongijaama ja sõitsin kaks peatust Fortitude Valleysse. Olin teksades, et viisakam välja näha, aga keskpäevases kuumuses ei olnud see väga hea idee:). Pidin päris palju kõndima ka. Leidsin koha üles, aga milline pettumus! Otsiti kelnerit (mitte ettekandjat) ning kohustuslik oli a la carte kogemus! Sõitsin koju tagasi. See käik oli mind täitsa ära väsitanud:).

Kirjutasin reisipäevikut, seejärel lugesin "Minu Kanadat". Rohkemaks tol päeval energiat ei olnudki.

St John´s Cathedral (St Johni katedraal)

kabel

St Stephen´s Cathedral (St Stepheni katedraal)

1.mai, laupäev

Tutuvusin lõpuks linnaga ja klõpsisin palju pilte. Linn on ilus, mulle hakkas kohe meeldima.

Peale ägedat reisi üksi võõras linnas oli ootamatult raske olla. Meeleolu kõikus mul pidevalt üles-alla, mis minu puhul on väga erakordne. Kaasa ei aidanud ka see, et oli tegemist pika nädalavahetusega (esmaspäev vaba) nii, et tõsiselt sai tööd otsima hakata alles esmaspäeval.

Aga linnas jalutades oli väga chill ja mõnus olla. Jõin smoothie`t nimega chill-out ja elu oli jälle nagu lill! Mingi töö ju ikka leian!:)

Käisin linna põhitänavad läbi, tegin umbes 100 pilti! (nii et kujutage ette, kui raske on siia blogisse pilte valida ja kui kaua see aega võtab!) Lisaks käisin Brisbane´i muuseumis, mis tavaliselt asub City Halli hoones, aga kuna see suletud praegu, siis oli mingis suvalises hoones. Avastasin selle täiesti juhuslikult mööda kõndides. Huvitav oli, aga väga pisike.

Kõndisin kl 12st 17ni, koju jõudes olin vässu. Õhtust sõin hiinakas, võtsin nuudlisupi kanaga, mida vapralt pulkadega sõin (ma polnud enne kunagi pulkadega söönud, aga Katuga Vietnami restos käies proovisin ja kohe tuli hästi välja! Eelmises elus ma olin ilmselt hiinlane!). Supp ise oli pettumus. Suhteliselt jäki!

Hostelis sorteerisin veidi reisipilte ja lugesin "Minu Taanit" (eelmisel päeval sai "Minu Kanada" läbi). Õhtul tuli meile uus toanaaber ka, aga jõudsime vaid teretada, sest panime siis just kõik magama.

Koaalasid võib siin tõesti kõikjal kohata:)

2.mai, pühapäev

Äratus oli kell 9, aga panin äratuse kinni ja ärkasin veidi enne 10t:). Sakslased olid jälle varasemad, aga uus toanaaber magas veel. Peale dušši all käimist tutvusin uue toanaabriga. Caroline Iirimaalt, väga tore ja sõbralik. Töötas farmis (eggplanti ehk baklazaani farmis), kus oli ka mitu eestlast. Muidu on ta medõde ja töötas Melbourne´is õena ja nüüd 3 viimast nädalat Brisbane´is sama agentuuri kaudu õena. Seejärel kavas Uus-Meremaale minna. 3 nädala pärast saab tal Austraalia viisa läbi, farmis töötades ei saanud ta piisavalt päevi kokku, et teise aasta viisat taotleda.

Läksin taas linnaga tutvuma. Esimene peatus Gallery of Modern Art (moodsa kunsti muuseum), aga see oli suhteliselt jama ja muutis mind megauniseks. Seetõttu jäi teistes muuseumides tol päeval käimata. Edasi Southern Bank Parklandsi (lõuna kalda parki), kus toimus parasjagu Buddha sünnipäeva festival.

Ma ei tea, mida nad täpselt seal kolme suure Buddha kuju juures tegid, aga väga palju igasuguseid putkasid oli toitu ja asju müümas ja väga palju rahvast.

Tehisrand Brisbane´is:) Täitsa ilus! Istusin seal korraks ja jõin smoothie`t. Ranna kõrval platsil tegi üks kutt showd. Algul loopis tuld, hiljem trikitas hirmkõrge üherattalise jalgrattaga! Sõitis sellega ringi ja lõpuks loopis nuga, beebit (nukk siis) ja tuld! Väga lahe oli. Kahjuks ma häid pilte ei saanud, sest seisin külje peal ja pidevalt tuli rahvas ette. Kui show läbi sai, hakati raha koguma, aga mina kui vaene seljakotirändur lasin siis jalga:).

Jalutasin imelühikesel, aga armsal rainforest walkil (vihmametsa rajal). Seal lähedal asus ka Nepaali pagooda, aga just sel hetkel sai mul fotokal aku tühjaks (pildi tegin hiljem ja see on siin blogis ka üleval)!

Söömas käisin Queen Streetil (Kuninganna tänav) McDonaldsis. Hea kodune tunne tekkis:). Peale seda istusin pisikeses pargis ja lugesin "Minu Taanit". Varsti hakkas veidi jahe, sest istusin varjus, aga tahtsin raamatu läbi saada:). Raamat väga meeldis. Sai ilusti ülevaate Lõuna-Jüütimaa elust ja isiklikust elust rääkimine oli ka ilusti tasakaalus. St mitte liiga palju (a la Airi Illisson "Minu Austraalias", samas ka mitte liiga vähe, sai pildi ühe isiku elust Taanimaal.

Nagu ikka pühapäeval helistasid ema-isa. Tekkis koduigatsus, aga samas ka kindel tunne, et kui tööotsimisega aega läheb, siis saadavad mulle raha:).

Olin eelmisel päeval meilinud Moser Legal Supporti, see on firma mis otsib advokaadibüroodele töötajaid. Kirjutasin neile, et olen Eestis juristina 7a töötanud ning kuigi ma ei saa Austraalias juristina töötada, siis mõtlesin neilt küsida, kas mingis muus rollis ma saaksin advokaadibüroos töötada. Sain vastuseks, et ma helistaks võimaliku reception töö osas advokaadibüroos (law firm´is või barrister chambersis)! Pean helistamisega teisipäevani ootama, sest pühad ju.

3.mai, esmaspäev

Jälle ei viitsinud ärgata, kuigi 9st olin üleval. Lõpuks suutsin kell 9.45 end voodist välja vedada:). Sõin hommikust ja rääkisin Carlaga juttu. Imestas, et ma Eestis jurist, et ma tundun nii noor! Ta ise on 28 ja just lõpetas ülikooli (sisedisain).

Päevakavas oli sõita Mt-Cootha vaateplatvormile ja botaanikaaeda. Vedas, sest jõudsin täpselt bussi peale! Buss käbi väga harva. Bussijuht müüs mulle omaalgatuslikult päevapileti, mis pühade tõttu oli 5.90$ ja selgitas, et selle eest ma saan terve päeva ükskõik millise ühistranspordiga sõita, sh CityCat ferrys (praamid jõel)!

Vaade Mt Coot-ha´lt. Oli OK, aga ei midagi erilist. Ilus vaade, aga linn suhteliselt kaugel. Moretoni laht ja mäed veel kaugemal:).

Seejärel läksin ühte koske otsima. Pidi olema 1700m kaugusel, 30min jalutuskäik. Ei leidnud! Viimane silt oli, et 200m pärast on kosk, seejärel vaata ise, kuhu lähed! Ekslejaid oli päris palju. Mingi hetk oli päris metsaks asi kätte läinud, keerasin ringi. Üritasin uuesti, ei midagi! Andsin alla. Ilmselgelt kosk, mille veekohinat pole kuulda, pole sellist vaeva väärt! Jube palav oli! Tulles oli rada allamäge, lausa lendasid kohale, mis tähendas muidugi, et tagasiminek oli pidev tõus...

See kord jäin bussist napilt maha:). Istusin siis niisama vaateplatvormil ja sõin mango jäätist (5.20$!). Hea oli. Tahtsin juua osta, aga tohutult pikk järjekord oli, õnneks matkarajal olid joogikraanid, jõin seal. Bussi pidin ootama pea tunnikese, et üks peatus ehk mäest alla sõita. Aga jala oli liiga ohtlik minna, sest mäe otsa viis kitsas tee, mille ääres muidugi mingit ruumi jalakäijatele ei olnud. Inimesi vaadates läks aeg ruttu.

Sõitsin botaanikaaeda. See oli väga lahe! Kogu seda jamamist ja ootamist väärt:). Käisin selle suhteliselt kiirelt läbi, sest tahtsin 15.50 bussile jõuda.

Botaanikaaias

Kui Jaapani aias olin (mis oli suhteliselt igav, mingeid huvitavaid pilte sealt ei saanud), helistas Monna. Küsis, kas imelik ei ole nii kaugel üksi olla, et tema ei tahaks:). Mis sest kaugusest, üksi võib Eestis ka end tunda:).

Botaanikaaed oli ilus, huvitav ja kompaktne. Ja mis peamine - tasuta!:) Pingelise eelarve tõttu ma ainult tasuta vaatamisväärsusi Brisbane´is vaatasin. Õnneks on neid palju.

Jõudsin ilusti oma bussi peale. Linnas kõndisin lõunakaldale, et Nepaali pagoodast puuduolevad pildid teha! Siin nad on:

Nepaali pagooda

Sealt samast läksin CityCat praami peale (sest kehtis ju sama pilet, mis Mt Coot-ha´le sõites!). Tahtsin päikeseloojangul kuulsast Story Bridge´ist pilti teha, eriti ei õnnestunud. Parim katse on see:

Ilm oli suhteliselt pilves ja päike loojus valele poole:)

Kuulus Story Bridge (sild), millel saab raha eest ronida:). Nägin sillal ronijaid ka.

Praamiga oli lahe sõita! Läksin järgmises peatuses peale Story Bridge´i maha (see asub suhteliselt kaugel kesklinnas) ja sõitsin järgmise praamiga linna tagasi. Sain häid pilte!:)

Naljakas oli see, et piletit keegi ei tahtnud näha:). Ma igaks juhuks ikka natuke vehkisin sellega.

sellise laevaga käisin jõel sõitmas. tegemist on ühistranspordiga.

Tagasi linna jõudes, istusin natuke pargipingil. Ootasin, et läheks pimedaks, et tuledes linnavaate pilte teha. Nii pilves oli, et ei pidanudki kaua ootama. Kuigi siin läheb suhteliselt kiiresti pimedaks (ja varakult, seda ka suvel), ei tahtnud ma kaua oodata, sest kõht oli tühi:).

Sellised lahedad pildid siis:). On ju armas linn!

Endine tollimaja, kus praegu asub kasiino, oli eriti lahe oranzidest-rohelistes tuledes.

Linnaraamatukogu eest oleval platsil asuvates pallides põlesid ka tuled:). Sellel platsil on palju pinke, lugesin ka seal ühel päeval raamatut.

Poest läbi ja koju sööma:). Saatsin natuke CV-sid ja alustasin uue raamatu lugemist - vendadest Kennedytest pealkirjaga "Brothers". Olin seda raamatut ammu Amazonist tellida tahtnud, nüüd leidsin selle Katuga reisides Katoombast (Sinimägedes) megaodavalt, 6$! Väga hea raamat, soovitan kõigile, keda vähegi Ameerika ajalugu ja poliitika huvitavad. Ja biograafiad.

4.mai, teisipäev

Ärgates tervitas mind vihm, mida kallas kui oavarrest!

Venitasin väljaminekuga, lõpuks olin siiski sunnitud väljuma. Mul pole ju vihmavarju ega vihmakeepi ega midagi sarnast:) Õnneks oli soe. Läksin ühte kohvikusse, et CV-d anda ja avastasin väga hea raamatupoe! Olin sealt mitmeid kordi mööda kõndinud ja polnud kunagi raamatupoodi märganud! Sirvisin tükk aega raamatuid. Neil oli ka Mandela elulugu, 35$!

Küsisin tööd kõrval asuvast jäätisekohvikust. Leti taga olnud aasia tüdruk ei teadnud, kas nad vajavad töötajaid, aga ütles, et võtab mu CV. Kui ma CV-d välja võttes kohmitsesin küsis, mis viisaga ma olen, sest nad working holiday viisaga inimesi ei palka kahjuks ja mul pole mõtet CV-d raisata!!! Selge siis.

Vihma kallas endiselt kui oavarrest. Valgusfoori taga seistes üks noor naine pakkus lambist mulle vihmavarju jagamist! Inimesed on siin ikka nii toredad ja sõbralikud! Euroopasse tulek saab suur shokk olema! Juba jõulute ajal korraks Euroopas käies oli kontrast tohutu... Lobisesime vihmavarju all veidike, et kust mina ja et otsin tööd. Tema elab Brisbane´is. Kahjuks tuli roheline tuli ruttu ja teisel pool teed läksid me teed erisuunas:).

Kodutee ääres on üks lahe kohvikoht, nimetatakse garaaziks! Ostsin sealt capuccino ja ühtlasi küsisin tööd. Tüdruk, kellega rääkisin, oli väga sõbralik Kanada leedukas! Nii, et ta teadis Eestit, mis pole just väga tavaline. Austraalias on ta juba 2aastat. Võttis mu CV. Ütles, et ei tea, kas nad otsivad, aga et neil on lõunakaldal teine suurem kohvik ka!

Rõõmsal meelel kõndisin koju ja ülejäänud osa päevast ja õhtust surfasin internetis tööd otsides. Saatsin taotluse ja CV kümnetesse ja kümnetesse kohtadesse. Kui algul olin üritanud hoolega valida, kuhu taotlus esitada, siis nüüd mõtlesin rõhuda kvantiteedile ja taotlesin ka igasuguseid müügitöökohti, mille enne olin välistanud.

Tööd otsides oli huvitav näiteks see, et taodeldes koristaja kohta Merriott hotellis, tuleb palju aega varuda, sest tuleb teha test, kus kontrollitakse arusaamist ja mälu:). Pidi igasugu pilte vaatama, et milline numbrituba peab välja nägema ja siis järgmisel pildil pidi ütlema, mis oli puudu, mis valesti jne. Täitsa huvitav oli! Omaarust tegin testi täitsa edukalt, aga muidugi mingit vastust ei saanud, sest loomulikult otsivad nad inimest, kelle karjääriks on koristajaks olemine!

Ahjaa, hommikul olin helistanud Moser´isse ja see oli täielik pettumus! Jackie, kes oli mulle lootustandva meili saatnud, ütles lihtsalt, et praegu midagi sobivat pole, headaega! Miks ta seda siis meilis ei võinud öelda?! Ega mul suuri lootusi polnud, aga tahtsin just temaga arutada, et kui tõenäoline üldse oleks mingit õigusega seotud tööd saada... aga see selleks siis.

Carla läks ära, Trixi jäi veel mõneks päevaks (ootab pakki). Carla ega Caroline pole kumbki Facebookis! See on alati üllatuseks, sest reisides on see nii tavaliseks saanud, et ühendust peetakse Facebooki kaudu! Õnneks Trixi on Facebookis ja Caroline´iga vahetasime telefoninumbreid. Toanaabritega mul väga vedas, kõik kolm on väga väga toredad ja vähemalt selle nädala jooksul, mis koos elasime, midagi häirivat ei olnud. Vaiksed ja puhtad ja ei olnud asjad igal pool laiali vms.

Üks uus saksa tüdruk saabus ka, aga tema rääkis ainult Trixiga saksa keeles, vahepeal see juba natuke häiris, rääkis väga valjult, aga õnneks varsti lõpetasid ja see tüdruk oli ainult ühe öö.

Lugesin raamatut "Brothers". Õhtuti olime alati kõik vaikselt voodis ja lugesime:). Väike raamatuklubi.

5.mai, kolmapäev

Asjad töörindel hakkasid edenema! Eelmisel päeval ja õhtul internetis veedetud tunnid läksid asja ette.

Kui dušši all olin, oli mulle helistatud! Helistasin tagasi, kuid kõne läks voicemaili (automaatvastaja). Mul ei olnud aimugi, kust kõne on.

Sõin Trixi ja Caroline´iga hommikust. Peale hommikusööki, helistati uuesti - Yariv, olin CV saatnud kosmeetikamüügi kuulutuse peale. Ütles, et praegu on põhiline töö kosmeetika asemel juuksesirgendajate müümine. Oli teel Brisbane´i ja tegi ettepaneku hiljem kohtuda. Töö asub Toowoombas, mis on 1,5h Brisbane´is, 120 tuhat elanikku. Töökohaga käib kaasas elamine suures majas, kus üür on 100$ nädalas. Leppisime kokku, et saame peale lõunat kokku ja ta helistab mulle kell 13, et täpsem aeg kokku leppida.

Varsti sain järgmise kõne! Helistati fundraiserist ehk korjandusfirmast. Koheselt tehti minuga telefoni intervjuu, mis minu meelest läks väga hästi ja kestis 16min. Oskasin koheselt kõikidele küsimustele vastata, kuigi ma polnud üldse ju ette valmistanud ega isegi mitte mõelnud, miks ma sinna tööle tahaks:). Tegemist on heategevuseks raha kogumisega, kusjuures reisitakse mööda Austraaliat ringi. Praegu asutakse Darwinis (nii, et kui mind valitakse, pean sinna sõitma, aga kohe kui olen teatud hulga raha neile teeninud, makstakse see sõit kinni), kus ollakse veel 4 nädalat, seejärel Alice Springsi, Cairnsi ja sealt alla. Mingit kindlat tasu ei ole, aga eesmärk leida päevas 3 inimest, kes on nõus kuulisi annetusi tegema hakkama (kirjutavad alla, et on nõus. Seda ma ei tea, kaua nad neid kuulisi annetusi tegema peavad). Kolme inimese leidmine pidi päris lihtne olema. Boonus läheb allakirjutanud inimeste arvu tõustes järjest suuremaks. Keskmiselt pidi teenitama 1000-1200$ nädalas (mis kõlab muidugi veidi ulmelisena). Samas olen kuulnud, et siin inimesed valmis annetama ja kunagi Margaret Riveris kohtasin ühte Eesti poissi, kes selle tööga Perthis tegeles ja ütles, et teenib väga hästi ja soovitas seda tööd soojalt.

Mind intervjueerinud Heather ütles, et peab veel mõned intervjuud tegema, aga helistab kindlasti pealelõunal tagasi, et kuidas mul läks. Praegu pidi neil mõni vaba koht olema ja edaspidi ilmselt veel kohti vabanema.

Ööbitakse hostelites/karavanparkides, mis iganes on odavam ning kohapeal külastatakse ka vaatamisväärsusi. Lisaks peab osalema bensurahas, maksimaalselt 40-50$.

Peale neid kõnesid otsustasin minna Queenslandi parlamenti, kus tehakse tasuta ekskursioone. Kuna kell lähenes ühele, mil Yariv pidi helistama, istusin pingile (sealsamas asub linna botaanikaaed) ja kirjutasin reisipäevikut. Kui kell oli juba 13.37 otsustasin rohkem kõnet mitte oodata ja läksin parlamenti. Jäin natuke hiljaks, pidin järgmist eksursiooni ootama (kella 2ni). Turvamees oli väga sõbralik, otsis mulle brozüüre, mida ma võin vahepeal lugeda ja soovitas Old Government Buildingut (vana valitsuse hoone) vaatama minna.

Queenslandi osariigi parlament - ainus ühekojaline parlament Austraalias. Taga paistev kole maja, mis pildi ära rikub, on parlamendi juurdeehitus!!! Enam koledamat ja vana parlamendiga mittesobivamat vist ei õnnestunud välja neil mõelda!:@

Old Government Building. Ilus!

Natuke enne kella kahte läksin parlamenti tagasi. Minu uus sõber turvamees rääkis natuke parlamendihoone ajaloost (kusjuures seda osa giid hiljem ei rääkinudki!). Üks kutt tuli veel ekskursioonile, mõtlesin, et väga tuttavat nägu! Tükk aega mõtlesin, et kes see on, siis taipasin, et olime koos Uluru matkal! Kusjuures ta oli ainus inimene matkal, kellega ma miskipärast ei rääkinud! Peale parlamendi ekskursiooni rääkisime ja oli täitsa tore inimene! Naljakas kokku sattumus, et kohtusime esimest korda Alice Springsis ja nüüd uuesti Brisbane´is, mis nii kaugel Alice´ist! Sama hea, kui tutvud kellegagi Poolas ja siis ootamatult kohtad sama inimest Portugalis:).

Sõber turvamees tahtis fotograaf olla! Giidi oodates:) Parlament oli ilus ja ekskursioon väga huvitav.

siin läks piltide laadimine veidi nihu:). Vasakul on alamkoda. Üleval raamatukogu.

siin istub tavaliselt premier ehk osariigi peaminister (paremini ma ei oska tõlkida).



Giid oli lahe mutt. Selgus, et Queenslandi parlament on ainus ühekojaline parlament Austraalias. Mingi hetk otsustati ülemkoda kaotada, sest valitseval tööparteil oli võimatu sealt oma seadusi läbi saada (selleks pidi mingit trikki kasutama, et oleks võimalik ülemkoda kaotada, aga seda ma täpselt ei mäleta enam, mismoodi see trikk käis).

Parlamendil on 88 (või 89, giidi arvud erinesid) liiget, koos käivad suhteliselt harva, 16-22 nädalat aastas.

Yariv oli muidugi ekskursiooni ajal mulle 2 korda helistanud, helistasin tagasi ja saime Myeri keskuses kokku. Selgus, et ta on Iisraelist, muidu rääkis normaalset juttu, aga eriti silma ei vaadanud rääkides! See mu meelest veider. Ütlesin, et olen huvitatud, aga mõtlen ja helistan hiljem tagasi. Tahtsin ju Heatheri käest kuulda, kas nad tahavad mind annetusi koguma ja siis otsustada, kumb töö võtta. Mõlemal tööl omad plussid-miinused.

Peale vestlust läksin parlamendi kõrval asuvasse botaanikaaeda, jalutasin veidi ja lugesin raamatut. Ootasin Heatheri kõnet, mida ei tulnud ega tulnud. Tegin ka mõned lahedad pildid.

vaade linna botaanikaaiast (kaks botaanikaaeda on, üks linna oma Brisbane´is ja teine Mt Coot-ha jalamil)

vee peal kõnd

Tagasiteel hostelisse nägin Greyhoundi bussi, mis täiesti juhuslikult oli teel Toowoombasse! (bussid sinna pidid käima iga tund). Mõtlesin, et ilmselt on tegemist märguandega, et pean sinna sõitma! Otsustasin, et kui hostelisse jõudes Heather pole helistanud (kuigi lubas kindlasti helistada, ka siis, kui nad mind tööle ei soovi!), helistan Yarivile ja võtan sirgendajate müügi töö vastu!

Heather ei helistanud mulle kunagi tagasi, täielik jobu mutt!!!! Helistasin Yarivile, kes oli ikka veel Brisbane´is ja küsis, kas tahan kohe temaga Toowoombasse sõita või homme bussiga. Ütlesin, et tulen homme bussiga, et mul siin veel asju ajada (olin talle enne rääkinud ka, et mul homseni hostel makstud ja mõnda kohta veel tahaks linnas näha, aga siis valmis kohe tööle asuma). Tahtsin veel viimase õhtu Trixi ja Caroline´iga olla!