mariniblogi: Roadtrip I

Esmaspäeval 12.aprillil saime kätte oma rendiauto Jucy - meie kodu järgnevaks kaheks nädalaks. Mina miskipärast mäletasin, et saame auto kl 11, tegelikult oleksime saanud juba kl 9:), aga pole hullu, saime kauem magada.

Tegemist on campervan´iga ehk autoga, kus sees kõik eluks vajalik:). Päeval diivanid, mille sees kapid. Ööseks saab diivanitest lai voodi. Lisaks on autos pliit, kapp toidu jaoks, kraanikauss ja külmkapp. Luksust lisas DVD-mängija! Jucy sai meile väga armsaks, probleeme ei olnud meil temaga kunagi. Eriti lahe oli aeg-ajalt kaas-Jucy sõitjaid kohata! Neile sai alati rõõmsalt lehvitatud. Esialgu me Jucysid üldse ei näinud, aga mida lähemale Sydneyle, seda rohkem neid kohtas.

Enne väljasõitu. Väljasõit meil viibis, sest me ei saanud esialgu oma uue GPS-iga hakkama:). Tegelikult oli viga selles, et ma tegin midagi, mida Katu oli juba teinud... lõpuks taipasime, milles viga ja saime teele asuda.

Vaade meie elutuppa!
Ilm oli pilves, vahepeal veidi tibutas. Kuna alustasime sõitu u kl 13, siis eriti kaugele ei jõudnud ja vaatamisväärsuste peatusi ei olnud.

Esimene ööbimispaik, Torquay karavanpark (Torquay Holiday resort), 27 dollarit öö (unpowered campsite ehk elektrita telkimiskoht).

tagantvaade meie elutuppa.

Blond moment of the day: Katu ehmatas, et üks auto seisab trammi vastas vastassuunavööndis ja tramm sõidab kohe sellest üle:). Tegelikult on ju siin vasakpoolne liiklus ja auto seisis lihtsalt trammi taga.:)

13.aprill.

Äratus kl 8, hommikusöök. Pilves ilm, start u kl 10.

Esimesena otsisime Fisherman Beachi (randa), seda ei leidnudki. Käisime mingis teises rannas. Rand nagu rand ikka (vähemalt nagu need on siin Austraalias, ma mujal pole ju ammu ühtegi randa näinud:):)). LP (Lonely Planet, meie reisijuht) kiitis Bells Beachi, kus nägime esimesi surfajaid sel reisil, muidu oli rand suht jama. Järgmine peatus Point Addis. Kohe peale Anglesead leidsime ilusa ranna.

Erskine Falls. Ilus. Mitte väga palju vett, aga kõrge.

17km enne Apollo Bayd nägime inimesi tee ääres seismas ja puu otsa vaatamas, sõitsime natuke edasi, nägime veel inimesi ja autosid tee ääres seisma. Jäime ka ruttu seisma ja tõttasime vaatama, mida inimesed seal puu otsas näevad - uskumatu, aga tõsi, olidki koaalad!!! Nii lahe! Ja nii armsad!

Campbell oli meile just öelnud, et vabas looduses näeb koaalasid väga harva, selleks peab õnne olema. Aga meie nägime kohe, vedas!:)

On the road again... Jucyst on meil hulgim pilte:)

Marriners Lookout Apollo Bays. Väga ilus! Sinna tuleb natuke ülesmäge kõndida, aga oli seda vaeva väärt. Aitäh Fionale soovituse eest, muidu me poleks ilmselt sinna sattunud! Fionaga tutvusime Uluru matkal ja saime talt soovitusi, sest ta elab Geelongis (Melbourne´i lähedal, kust sõitsime läbi teel Great Ocean Roadile).

Väike snäkk.

Anglesea ja Lorne´i vahel asub Split Point Lighthouse (tuletorn). Tuletornid on Austraalias kõik sarnased (vähemalt mina pole ühtegi erinevat isegi pildi pealt näinud), ilusad pisikesed valged, suht igavad:). Torni sai ka minna, aga selle lõbu eest me ei olnud nõus 17 dollarit kumbki maksma.

Tuletorni juurest viis aga lühike rada vaateplatvormile, kust avanesid ilusad vaated ookeanile ja Eagle Rockile (Kotka kivi).

Tee ääres on igasuguseid huvitavaid silte, mh meeldetuletus, et Austraalias tuleb sõita vasakul pool!

Ametlikult algab great Ocean Road ehk Suur Ookeanitee siit, kuigi juba enne on palju ilusaid vaateid ookeanile.

Great Ocean Roadi ehitasid I maailmasõja veteranid (1918-1932 a) ning on pühendatud I maailmasõja ohvritele. Tee on 241 km pikk, enamasti läheb tee ookeani äärest, aga päris palju ka läbi metsa (kus ka koaalasid nägime). Mets on siin muidugi teistsugune kui Eestis. Great Ocean Roadi ääres enamasti eukalüptid.

See on vaade Teddy´s Lookout´ist. Muidu oli suhteliselt igav vaatekoht, aga see vaade ilus:)

Seal kohtasime ka Jucy sõpra Freedat:). Sellega reisisid kaks poissi ja üks tüdruk, kes ööbisid eelmisel ööl meiega samas karavanpargis.

Söögipaus.

Need kaks pilti on ka Marriners Lookout´ist. Mõned pildid on mul vales järjekorras:(. Marriners Lookout´i jõudsime, kui päike loojus. Seetõttu jäi öömaja otsimine pimedasse. Õnneks GPSi abiga ikka leidsime Aire River West Camping Ground. See on tasuta ööbimiskoht Great Otway Rahvuspargis, kuhu viis kitsas tee. Päris jube oli sinna pimedas sõita, tekkis tunne, et oleme ära eksinud, eriti kui GPS näitas, et me sõidame teelt väljas:). Õnneks jõudsime ilusasti kohale ja telkimiskohas oli juba palju rahvast.

14.aprill, kolmapäev.

Hommikul nägime telkimiskohas koaalat lausa jalutamas! Veel üks legend ei vasta tõele, koaalad ei ole midagi uimased ja ei maga kogu aeg. Kõik koaalad, keda meie vabas looduses nägime, olid aktiivsed. Üritasid puult puule liikuda, see üks koaala lausa kõndis:) ja täitsa kiiresti, peaaegu jooksis:).

Esimene peatus Maits Rest - 30minutiline jalutuskäik vihmametsas. Väga lahe ja ilus oli. Vihmametsale kohaselt sadas ka veidi vihma (ainus kord me reisil, st lisaks Alice Springsile). Lisaks meiega olid jalutamas bussitäis pensionäre, väga sõbralikud ja viisakad.

Triplet Falls (juga).

LP kiitis, et Castle Cove on hea vaatekoht, aga tegelikult oli jama. Ei soovita. Otsisime ka Otway mägede kõrgeimat kohta Lavers Hilli, aga nägime ainult sellenimelist asulat, mingit vaateplatvormi ei leidnud kusagilt.

Järgmine peatus Otway Fly Treetop Walk (22$). Oli väga lahe. Ma algul kahtlesin, kas tahan minna, sest olen ühel sarnasel juba Austraalias käinud, aga väga lahe oli ja tasus küll minna:).

Veidi fakte:

- jalutusrada on 600m pikk ja 25m kõrgusel, valmistatud terasest;

- lisaks Otwayle on maailmas veel kolm terasest jalutusrada puude otsas, kõik Austraalias. Mina olen käinud Lääne-Austraalias Valley of Giants´is. Lisaks on veel Illawara fly New South wales´i osariigis ja Huon Valley Tasmaanias;