Bowenis

Suure hilinemisega, aga üritan nüüd piltide alla jutu ka kirjutada:).

Varahommikul asusime teele, kõige pealt saime Rachealiga rongi- ja bussijaamas kokku, et sõita bussiga lennujaama. Rachealil oli kohver katki läinud nii, et pidime seda teipima:). Päris naljakas nägi välja, aga peaasi, et kohale jõuaks sellega. Üks Austraalia paar andis meile teipi. Väga tore keskealine paar oli, rääkisime reisimisest ja kust me tuleme ja kus oleme olnud. Meeldivad sõbralikd inimesed.

Lendasime Jetstariga Brisbane-Mackay. Pildid on Mackay lennujaamast, kus pidime tunde bussi ootama. Viimase raha eest sai natuke süüa ja kohvi ostetud:). Kohvi jaoks algselt raha ei olnud, aga siis mulle meenus, et mul peaks mõned dollarid veel aussi arvel olema:). Kontrollisin netist ja oligi!!!! jeeee, saime kohvi osta!;)
Selline ilus lennujaam. Natuke magasime ja lugesime. Aeg läks päris kiiresti.

Ja enne kui bussi peale saime, loojus päike. Nii ilus.

Lennujaam meenutas mulle Alice Springsi lennujaama. Mõlemad ilusad, uued ja pisikesed.

Ja järjest ilusamaks päikeseloojang läks.

Lõpuks jõudis kätte aeg bussi peale minna. Sõitsime Greyhoundiga Bowenisse. Peatusime enne ka Airlie Beachil, see on väga turistikas koht, kust enamus rahvast Whitsundays saartele läheb. Whitsundays saartel (st ühel neist, aga ma ei tea mis nimelisel) on Whithaven rand, mis on maailma top 10 ranna hulgas!

Palusime bussijuhil end maha panna bensiinijaamas enne Bowenit, sest me uus elukoht asub veidi linnast väljas. Õnneks leidsime hosteli kergesti üles, sest see asub kohe bensuka kõrval.

Kuigi olime nagu kord ja kohus ette helistanud, millal me saabume (pidime ju saabuma HILJEMALT esmaspäeval ja helistasime ette, et saabume pühapäeval), ei olnud administraatorit kusagil näha. Kui hostelisse sisse astuda, siis satud kohe interneti ja telekatuppa. Rahvas vaatas telekat ja kui olime mingi aeg nõutult admini luugi taga seisnud, tuli üks sõbralik tüdruk Elsa ja ütles, et teine tüdruk läks admini otsima. Et pole imestada, et see on kõik ära unustanud ja segi ajanud, sest tegemist on kreisi muttiga. Selles veendusime ka ise päris ruttu.

Mutt, kelle nimi on Diane, hakkas sogama, et tema ei teadnud, et me varem tuleme ja et meie tuba ei ole valmis. Paul, üks omanikest, ilmus ka välja ja tundus normaalne olevat. Ütles, et kõik OK, et oleme esimese öö teisel korrusel ja homme kolime oma tuppa. Maksime igaüks 400 dollarit (!), röövimine - 200 nädal üüri ette ja 200 on deposiit. Hostel ise on väga korralik ja uus. Teise korruse tuba oli just valmis saanud ja tegemist oli ensuite toaga ehk meil oli oma vannituba.

Hommikul äratati meid varakult, sest töömees tuli ust värvima! Diane käis ka edasi tagasi ja vabandas, et meid üles äratas.

Hostel on tõesti ilus ja uus (sh on olemas bassein), ainult puhtust võiks nad vähe rohkem hoida. Mind üllatab, et tube koristatakse kord nädalas! Ja koridor on ka kogu aeg tolmune ja must. Päris tihti peame ise prügikasti tühjendama.

Üür on 200 dollarit väidetavalt seepärast, et sisaldab transporti tööle ja tagasi.

Kohe bensuka vastas on Boweni silt:).

Jalutasime linna. Ei olnud väga pikk maa, aga austraallased ju ei käi jala! Seetõttu oli suhteliselt ohtlik käia. Eriti jube oli kui rekkad mööda sõitsid, osad ju veel tuututavad ka!

Stephanie ja Rachael.

Kuna vahemaad on Austraalias väga pikad, siis on neil sildid üleval, et autojuht saab tasuta kohvi teatud kohtades. Läänerannikul oli ka neid silte palju. Me pole miskipärast kunagi seda pakkumist kasutand:)

Boweni oma Hollywood - Bowenwood. Ei tea, mida tegelikult tähendab. Veidi pilves ilm oli kahjuks.

Postkontor.

Bowenis filmiti Austraalia filmi. Filmi jaoks sai Bowenist II maailmasõja aegne Darwin.

Infopunkti vabatahtlik, väga sõbralik ja jutukas vanamees, seletas meile pikalt, kuidas filmi jaoks Darwin ehitati ja olemasolevatele majadele fassaadid ette pandi:). Kahjuks peale seda, kui film valmis sai, lammutati kõik ära.

Tutvust linnaga tegime teisipäeval ja juba kolmapäeval asusime tööle!

Töötame Nane farmis, pakime paprikaid.

Kohe esimesel reedel toimus tooga pidu. Igaüks maksis 3 dollarit ja selle-eest sai grillliha ja vorsti saia vahel:). Lahe oli. Pildil mina ja iiri tüdrukud - Stephanie ja Racheal ning siin tutvusime Sonia ja Cristinaga. Sonia ja Cristina on täditütred ning nende vanemad on itaallased. Nad ise on sündinud ja üleskasvanud Iirimaal. Cristina räägib vabalt itaalia keelt, Sonia saab natuke aru, aga ise ei räägi.

Cristina, Rachael, Jenny (Prantsusmaalt), Rachael, mina ja Sonia.

Üritati köie tõmbamist üle basseini mängida, aga keegi ei tahtnud basseini kukkuda ja alati lasti köis enne lahti!:)